Skeletisüsteemi seisundi hindamine liigeste ortopeediline uurimine, lihaste funktsiooni hindamine jne. Küünarvarre, küünarliigese ja randmeliigese murrud ning nihestused. Kui ravi katkestada, võib haigus olla küll mõne kuu kontrolli all, kuid ühel hetkel ägeneb taas. Ravi eesmärk on normaalse elu kindlustamine täiskasvanuna ja enamus juhtudel see ka saavutatakse. Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas haigus psühholoogiliselt last ja tema vanemaid mõjutab. LHS-i klassifitseeritakse pärilike sidekoe häirete kergemakujuliseks ja kõige sagedamaks alaliigiks.

Sama kehtib ja spondüliidi ehk lülisamba reumaatilise põletiku puhul — kõige halvem enesetunne on hommikupoole ööd, kui vaevav seljavalu ja -kangus inimese üles ajavad. Reumatoidartriidile on iseloomulik rohkem kui ühe liigese sümmeetriline haaratus ehk vasemal ja paremal kehapoolel haigestuvad samad liigesed.

Liigespõletikuga kaasneb sageli üldine nõrkus, jõuetus ja väsimus, võib olla subfebriilne kehatemperatuur ja erinevad nahalööbed. Sellise sümptomite esinemine on üsna kindel viide reumaatilisele haigusele.

• Juveniilne idiopaatiline artriit | mirkomiilits.ee
• Tõnu Peets Liigeste, nendelähedaste kudede, luude ja sidekoe haigusi iseloomustab muutliku iseloomuga valu luudes-liigestes ja kõiki neid võib tähistada sõnaga reuma.
• Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused.
• Haigused liigeste ravi ja ennetamine
• Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte.
• Luud folk-oiguskaitsevahendite kaeulatuses

Artroos teeb ka valu, kuid erinevalt reumatoidartriidist ei ole sellel ööpäevast mustrit. Valu suureneb peale koormust ning hästi iseloomulik on ka nn stardivalu — peale pikemat istumist ei saa enam kuidagi käima, liigesed on valusad ja kanged. Artroos tabab kõige sagedamini põlvi, puusi, lülisammast ja labakäsi.

Hüpermobiilsus

Millised on autoimmuunhaiguste ravivõimalused? Reumaatiliste haigustega kaasnevate valude raviks on aegade jooksul kasutatud väga erinevaid valuvaigisteid. Igapäevapraktikast on näha, et Eesti patsiendid armastavad raviks kasutada kapsalehti, viinakompresse, nn hobusesalvi ja maomürke sisaldavaid salve.

Autoimmuunseid haigusi need võtted siiski ei ravi, kuid võivad veidi valu leevendada.

Autoimmuunse põletiku raviks ei piisa ühest ravimist. Ravi on kombineeritud ja raviskeemi kuuluvad vastavalt vajadusele erinevad valu- ja põletikuvastased ravimid, sh hormoonravi. Oluline osa on nn haigust modifitseerivatel ravimitel, mis mõjutavad otseselt immuunsüsteemi, et kaitsta organismi omaenda immuunsüsteemi rünnaku eest.

Üle kümne aasta on Eestis kasutusel ka efektiivne bioloogiline ravi. Tüsistuste ravi traumahaigetel.

Reuma, va luupainaja

Labajala deformatsioonid. Dupuytren kontraktuur. Luupatoloogia Osteogenesis imperfecta, Pageti tõbi jt Füsioteraapia eriala II kursuse loengud Skeletisüsteemi vigastuste ja haiguste üldküsimused terminoloogia, võimalikud diagnoosid, kulu iseärasused. Skeletisüsteemi seisundi hindamine liigeste ortopeediline uurimine, lihaste funktsiooni hindamine jne. Kontraktuur ja anküloos mõisted, diagnostika, ravi.

Luumurdude diagnostika, klassifikatsioon, ravimeetodid.

Navigeerimismenüü

JIA korral põhjustab liigesepõletiku immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon, mille tõttu immuunsüsteem ei suuda eristada võõraid rakke enda omadest ning ründab neid organismi kudede ja rakkude kaitsmise asemel.

JIA ja sellega sarnaseid haigusi kutsutakse ka autoimmuunhaigusteks ehk haigus­teks, mille puhul immuunsüsteem töötab organismi enda erinevate elundite, antud juhul peamiselt lii­geste vastu.

JIA ja teiste autoimmuunhaigus­te täpset tekkemehhanismi ei teata. JIA ei ole pärilik haigus, sest see ei kandu otse vanematelt lastele.

Pärilikkusfaktorid võivad suurendada haigestumisriski. On vähe tõenäoline, et samas peres on kaks juveniilset artriiti põdevat last.

Juveniilne idiopaatiline artriit

Kui liigesepõletik algab alla aastasel lapsel, kestab vähemalt kuus nädalat — mis eristab seda viiruslike põletike järgselt esinevatest lühiaegsetest liigesepõletikest — ning selle põhjust ei teata ehk siis kui kõik muud liigesepõletikku põhjustavad haigused on välistatud, kasutatakse liigesehaigusest rääkides nime­tust juveniilne idiopaatiline artriit ehk lapseea reumaatiline liigesepõletik. Seega eeldab haiguse diagnoosimine pikka aega kestnud liigesepõletikku, kus eelteadmiste, arstliku läbi­vaatuse ja laboratoorsete uuringute abil on muud haigused välistatud.

Liigesõõnt ümbritsev tavaliselt väga õhuke liigesekelme ehk sünoviaalkelme hakkab paksenema ja täituma põletikuliste rak­kudega. Samal ajal suureneb liigeseõõnes oleva liigesevedeliku hulk ja muutub põletikuliseks.

Tagajärjeks on liigese paiste­tus, valu ja liikumispiiratus. Liigesepõletiku tüüpiliseks tunnuseks on pikema puhkuse järgne liigeste kangus, mida esineb kõige rohkem just hommikuti. Enamasti püüavad lapsed valu leevendamiseks liigest kergelt kõveras hoida.

Ravi saamata võib põletik liigest kahjustada kahel viisil: Liigesekelme võib muutuda väga paksuks, sellele tekib pannus, mis kasvab liigese servadest vaba kõhrepinnaga kokku ja katab selle.

Edasi kahjustavad aegamisi liigesekõhred ja luud. Liigeste pidev kergelt kõverdatud asend ja vähene liikuvus põhjustavad lihaste ja pehmete kudede atroofiat ehk kängumist, väljavenimist või kokkutõmbumist, mis kõik viivad liigese väärasendini. JIA jagatakse mitmeks alatüübiks. Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põh­jal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, nahalöövet ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed.

Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik. Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal.

Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks. Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel. Ravi on iga lapse jaoks individuaalne. Reumaatilised haigused on olulised töövõimekaotuse ja puude põhjustajad.

Õigeaegse ja tõhusa raviga on võimalik põletikuliste reumaatiliste haiguste kulgu pidurdada või peatada, hoides ära rasked kahjustused. Taastusravi oskuslik rakendamine vähendab valu ja parandab toimetulekut. Suuremad reumaatiliste haiguste rühmad on järgmised: artriidid liigesepõletikud, sh reumatoidartriit ; spondülartriidid lülisambapõletikud, sealhulgas jäigastav lülisambapõletik ; osteoartroosid liigesekulumused ; süsteemsed sidekoehaigused luupus, dermatomüosiit, sklerodermia jt ; vaskuliidid veresoonepõletikud ; liigestevälised pehmekoehaigused nn pehmekoevalud: limapauna- kõõlusepõletikud jm ; luude ainevahetuse haigused sh osteoporoos e luuhõresus ; liigeste ja sidekoe kaasasündinud häired; liigeste omandatud deformatsioonid.