Archive

Category Archives for "Meedia"

Mirko ülesastumised meedias

Persoonilugu “Mirko Miilits muudab maailma” – “Jooksja” 2015

Rubriik Inspireerides Sind liikuma
Autor: Regina Herodes
Ilmus: “Jooksja” September 2015

personaaltreener Mirko Miilits. Pilt: Liis Karu

personaaltreener Mirko Miilits. Pilt: Liis Karu

Mirko Miilits algatas 2015. aastal heategevusliku toitumise teemalise teavitusprojekti, mille käigus on tuuritatud juba 30-nes vallas, peetud tasuta loenguid, mõõdetud inimestel kehakoostist ja jagatud näpunäiteid toitumise osas. Tegus mees soovib loengusarjaga jõuda kõikidesse valdadesse ja laiendada projekti ka liikumise edendamiseks. Mirko töötab personaaltreenerina ja ettevõtjana, kelle värvikas ja muusikaga seotud taust annab talle omapärase maailmavaate ning kes soovib inimesi aidata, kasvõi üks hing korraga.

Miks Sa otsustasid korraldada heategevusliku loengusarja ja hakata vedama missioonivankrit, et Eesti rahva tervist parandada, toitumisalaselt koolitada ja liikuma inspireerida?

Õpetades teisi, õpetad iseennast
Statistiliselt pidi hirm avaliku esinemise eest paljude jaoks olema suurema isegi surmahirmust. Ärevus, higised pihud ja mõtetest tühi pea – need tunnusjooned olen korduvalt endas enne loengut ära tundnud ja usun, et 100nda ettekandega peaks rebaseaastad läbi saama. Loenguid tehes lootsin eelkõige saada teadmist, kas minus on nii palju jõudu ja oskust, et midagi kuulajatele anda. Tundsin ka sportlikku huvi, kas keegi üldse kuulama tuleb.
Üheks parimaks õppemeetodiks peetakse teiste õpetamist. Saan seda väidet tänaseks kahe käega kinnitada.
Loengute korraldamisega saadud kogemused on minu jaoks olulised enesearenguks ja annavad kinnitust, et liigun teekonnal, mis resoneerib minu sisemiste motivaatoritega.
Arvestades oma artistlikku tausta, siis võib rahva ees esinemine olla ka mingil määral edevuse märk. Kuigi pean end tagasihoidlikuks ja vaoshoituks, tuleb oma mineviku tegemisi vaadates tõele au anda ja tunnistada esinemisvajadust.

Kuigi oled personaaltreener ja toitumisespetsialist, siis mida ise oled toitumise kohta loenguid korraldades juurde õppinud?

Toites ürgahvi enda sees ja olles naudingute lõksus
Olles personaaltreener ja veetes lõputuid tunde inimesi treenides, tekivad ajaga teatud mustrid ja korduvad jooned, mida progressis ära tunda. Meid huvitab, kuidas saada võimalikult kergelt ja vähese vaevaga vormi. Tahame süüa seda, mis meile maitseb. Nautida maitseid, mida pakub lookas toidupoe lett ja lasta auru välja diivanil pikutades. Kui vaadata suuremat pilti tänapäeva inimesest, siis justkui elaksime paradiisis. Ürgselt on meil ellujäämiseks arenenud kolm põhilist motivaatorit:
1) saada naudingut,
2) säästa energiat,
3) vältida valu.
Naudingut saame kõige kiiremini ühest maitsvast maiusest, töödeldud rasvas leotatud friikartulist, pudelist õlust vms kaloripommist. Energiat säästame vähe liikudes ehk istuv töökoht ja kodus lesimine. Valu väldime, kui me ei tee trenni ja ei võta ette tegevusi, mis väljuvad meie mugavustsoonist. Ürgahv meie sees on marurahul ja keskmine eestlane elab täna paremini, kui keskaja aadlik! Paraku oma ürgseid vajadusi tänapäevaste vahenditega täites on tulemuseks epideemiliselt kasvav ülekaal kogu maailmas ja liiga palju õnnetuid inimesi, kes oma halveneva tervise tõttu ei saa nautida täisväärtuslikku elu.
Just tänane toiduküllus, teadmatus ja valikute rohkus on tekitanud kriisi ja tunnen, et tervislik toitumine on tõsises pankrotis nagu on öelnud ka Dr. Adik Levin. 70% meie välimusest, tervisest ja kehakoostisest sõltub toidulauast. Olen aastatega ka praktikas saanud selgeks, et pole võimalik halba dieeti treeninguga korvata.
Paraku on toitumisharjumuste muutmine meie jaoks üks raskemaid samme astuda. Enne ollakse valmis neelama tablette vererõhu alandamiseks, minema maovähendusoperatsioonile, ostma “imelisandeid”, kui muutma oma igapäeva harjumusi. Toidunaudingust tekib kergesti sõltuvus ja pahatihti süüakse stressi maandamiseks. Sellise olukorraga seisan läbi oma klientide elude tihti vastakuti ja kuna olen harjunud oma tegemisi organiseerima läbi missioonitunde, siis tekkiski soov enda kogemust ja praktilist infot laiemale publikule jagada. Alustasin pilootprojektiga Märjamaa rahvamajas, sest see mu kodukant ja tasuta loengule tuli nii palju huvilisi, et ruum jäi väikeseks. Ilmselt tabasin olulist sotsiaalset närvi ja tekkis lumepalliefekt. Kindlasti on palju kaasa aidanud moodne kehakoostise aparaat, mida loengutele kaasa võtan. Kehakoostise analüüs näitab täpselt ära, mis toimub meie sees, milline on rasvade ja lihaste osakaal, bioloogiline vanus, keha rasvaprotsent, sisemiste rasvade tase, vajalik kaloraaž jpm. Tulemused tekitavad elevust ja panevad kuulajaid mõtlema. Kui ikka nähakse, et oma keha tunneb ennast mitu aastat vanemana ja sisemiste rasvade tase on punases, siis tekib küsimusi ja kuulatakse tähelepanelikult.

humoorikas toitumisloeng Osulas

humoorikas toitumisloeng Osulas

Kiireid lahendusi pole – veel
Tuntud futuroloog Ray Kurzweil on oma ettekannetes tabavalt rääkinud, kuidas kõne arenemiseks läks sadu tuhandeid aastaid, kirjakeele väljakujunemiseks läks kümneid tuhandeid aastaid, paberkandjal kirja levikuks kulus sadu aastaid, telefon levis viiekümne aastaga ja tänapäevased tehnoloogiad, sotsiaalmeedia ning ideed jõuavad miljarditeni juba loetud aastatega. Tegemist on tehnoloogia ekspodentsiaalse kasvuga ja see on kandunud juba igasse eluvaldkonna kaasa arvatud meditsiini. Loomade peal tehakse katseid, kus “lülitatakse” nende geene sisse-välja ja uuritakse erinevaid söömisega seotud probleeme. Näiteks osatakse juba täna peatada geene, mis panevad organismi rasva talletama. Tähendaks see tulevikus, et võiksime süüa ükskõik kui palju ja mida aga soovime ja me ei rasvuks. Paraku ei ela me tulevikus, vaid olevikus ja täna tuleb meil iseendaga suur töö ära teha.
Võideldes tuuleveskitega nagu Don Quixote, annan endale aru, et suurel skaalal olukorra muutmiseks ei piisa ainult loengute admisest, suurte toitumiskampaaniate läbiviimisest ega trennide andmisest. Kellel oleks üldse võimekust piirata kaasaja elustiiliga tulenevat ületarbimist või kes saaks kätt ette panna meid haigeks tegeva toidu müümisele, kui sellega teenitakse meeletuid summasid? Kui mõttelage on olukord, kus iga päev viskavad suured toidupoed ära tonnide viisi sööki ja samal ajal kannatavad meil Eestis paljud perekonnad toidupuuduses? Ebamugavad küsimused tekitavad tahtmist silmad kinni pigistada ja tuimalt oma ostukäru täita. Külastame poode nagu võtaksime kiirlaenu. Kuulame oma sisemise ürgahvi karjeid ja laome toidukorvi täis töödeldud rasvade, liigse suhkruga ja ülimadala toiteväärtusega kraami. Laseme pangakaardi piiks-piiks läbi ja olemegi ülekaalule, kehvale enesetundele, lodevale välimusele ja halvenevale tervisele sammukese lähemal. Liigsed kilod tulevad justkui iseenest nagu kiirlaenu intress.

Kordamine on tark ja vajalik
Baasteadmiste kordamine, nendest arusaamine ja samm-sammult oma harjumuste muutmine on hea toitumise alus. Minu käest on mitmed treenerid küsinud, et miks ma käin rääkimas asjadest, mis peaks lapselegi selge olema. Mul on alati väga hea meel, kui kuulajate hulgas on neid, kelle jaoks sisu tuttav. Nemad saavadki kinnitust, et on õigel teel ja on tublisti tegutsenud. 99% kuulajatest aga vajavad meeldetuletamist!
Ma ei räägi loengutel akadeemilise kõnepruugiga ja kindlasti pole minu eesmärgiks lahata toitumismehanisme, hormoonide täpset toimimist või makrotoitainete detailset maailma. Keskendun eelkõige mõtte korrastamisele, tervisliku toitumise tervikpildi koondamisele ja vajalike tööriistade tutvustamisele.

Maailma muutimine kasvõi üks inimene korraga
Tasuta toitumisloengutega olen andnud oma väikese panuse inimeste teadlikkuse tõstmisel ja saadud positiivne tagasiside annab mulle jõudu jätkamiseks. Kui kasvõi üks kuulaja otsustab end käsile võtta ja elukvaliteeti paranda, siis olen rahul. Rahvale meeldib kuulata lihast ja luust treeneri ettekannet ja esitada küsimusi, kuigi infot leiaks ohtralt ka omal käel netist ning raamatutest. Mul on tunne, et valikute ja info rohkus on tekitanud rohkem passiivsust ja teadmatust.

Mis on Sinu hinnangul tüüpilised komistuskivid inimestele tervisliku toitumiseteel ja kuidas neist üle saada?
Sa pole ainult kaalunumber ja tükk liha. Sinu põhjused muutuseks.
Paljud seavad treeningsaali tulles endale eesmärgiks kaalunumbri vähendamise mõtlemata, et ainult kehakaalu näitajaid jälgides unustame ära kõige olulisema, mis meid tegelikult huvitab. Tahame tunda end oma kehas hästi ja näha head välja. Keegi meist pole vaid tükk liha, kellele tänaval öeldakse: “Oo, milline kena 60-100 kilone inimene!”. Kas soovid hea välja näha, olla hea tervisega ja tunda end hästi või huvitab sind üksnes kaalunumber?
Aristoteles on tabavalt öelnud: “Meid määrab see, mida me korduvalt teeme. Seega täiuslikkus pole tegu, vaid harjumus.” Selle mõttega kaasa minnes ja oma kogemustele tuginedes, saan veendunult öelda, et suurim komistuskivi on tervisele kahjulikud harjumused alustades toidulauast ja lõpetades vähese liikumisega. Teatakse küll, et peaks paremini sööma ja rohkem liikuma, kuid ometi seda ei tehta. Lahenduseks saab olla elustiili muutus ehk oma elu muutmine. See võib kõlada liiga suure ettevõtmisena ja paljude jaoks jääbki seetõttu tervise teekond poolikuks. Oluline on aga alustada targalt võttes ette üks samm korraga. Selle jaoks on hea veidi oma sisemaalima lahti harutada, sest vaid nii saab püsida rajal. Mõttemaailma korrastamiseks võiks abi olla nendest kolmest küsimusest:
– Mida sa täpselt soovid? Sinu enda sisemised soovid muutusteks, mitte kellegi teise. Nii mõnigi on mulle kurtnud, et soovib kaalu alandada pääsemaks teiste pilgetest. Taoline väline motivaator võib küll alguses toimida, kuid mis edasi saab, kui numbrilised eesmärgid on saavutatud?
– Mis sind takistab ja on takistanud oma eesmärke saavutamast? Vähene uni, liigne tööstress, pole aega süüa, piiratud eelarve, eraelu probleemid, lihtsalt viitsimatus ja teadmatus. Mis on peamised komistuskivid, mis ikka ja jälle on teele kerkinud?
– Milliseid lahendusi ise näed? Me kõik oleme iseenda eksperdid ja veidi süvenedes teame, mida me tegema peaksime. Näiteks on mureks, et magad liiga vähe? Lahendusena tead, et võiksid vabalt 15 minutit varem magama minna ja selle jaoks pead oma päeva veidi ümber planeerima. Tormad hommikul ilma söömata tööle ja sind häirib see? Oled valmis eelmisel õhtul võileivad valmis tegema, sest see on sinu jaoks ainuke aeg. Need on vaid mõned lihtsad näited, kuidas ennast aidata.
Soovitan valida välja oma soovidest ainult üks eesmärk, mille püüdmine tundub tehtav (nt hakata 1 kord nädalas 30 min jalutamas käima). Üks väike samm korraga annab pikas prespektiivis märksa parema tulemuse, kui korraga suuri muudatusi tegema hakata (nt 5 korda päevas söömine ja 3 korda nädalas treenimine, kui ei olda sellise režiimiga harjunud). Võttes korraks aja maha, mõeldes murekohtade üle, oskame väga hästi ka võimalikke lahendusi välja pakkuda.

Oled personaaltreener palun kingi jooksjatele mõni toitumisealane ja jõutreeningualane soovitus? Mida süüa enne pikamaajooksu. Mida süüa taastumiseks. Millist trenni peaks jooksja tegema jõusaalis?
Minult on korduvalt küsitud enne suuremaid jooksuvõistlusi, mida süüa ja juua võiks saamaks maksimaalseid tulemusi. Olen alati vastu uurinud, et kus need küsimused ettevalmistusperioodil jäid. Drastiliselt ainult võistluste ajal oma senist toitumist muutes võib endale karuteene osutada, sest organism ei suuda nii kiiresti uue režiimiga harjuda. Minu soovitused seoses toitumisega ühele tõsisele jooksjale oleks:
– keskendu makrotoitainete tasakaalule ja jälgi enesetunnet. Kui pärast trenni on taastumisega probleeme, siis soovitan süveneda toitainete valikute lahtimõtestamisele. Kas keha saab piisavas koguses süsivesikuid, valke ja rasvu, et hoida jooksumootorit töös?
– parema jooksutulemuse saad regulaarsete söögikordadega. Nii “programmeerid” oma keha saadud energiaga targalt ümber käima ja parandad tulemusi.
– maratonijooksjatele pidavat head tegema väike soolakotike vööl, mis aitab suure pingutuse lõpus tekkivaid krampe leevendada.
Need soovitused kattuvad tegelikult elementaarse tervisliku toitumise põhimõtetega, mida võikski igapäevaselt jälgida.
Kuigi paljud tippjooksjad ja jooksutreenerid on öelnud, et paremaks jooksjaks saab ikka ainult joostes, siis mõtestatud jõutreening aitab terviku arengule kindlasti kaasa. Soovitan treenida suuri lihasgruppe baasharjutustega nagu näiteks täiskükid, vabaraskustega surumised ja erinevad tõmbeliigutused. Eriti kasulikuks osutuvad jõuharjutused lühikese maa läbijatel, kellel vaja arendada plahvatusjõudu. Igal juhul parandab targalt valitud jõutreening tulemusi.

Kuidas inspireerid ise inimesi rohkem liikuma ja miks see teema Sulle niivõrd südamelähedane on?

Me oleme loodud liikuma
Kui vaadata, mis toimub kõige väiksemal teadaoleval tasemel meie kehades ja ümbritsevas maailmas, siis avanev pilt on nii eriskummaline, et ka kõige fantaasiarikkam ulmeromaan kahvatub selle kõrval. Üliväikesed kvantosakesed ilmuvad ja kaovad reaalsusest ja on samal ajal mitmes kohas korraga. Isegi diivanil lesides käib meis selline viimsepäeva tants ja trall, millesarnast on keeruline ettegi kujutada. Kõik meis ja meie ümber liigub!
Ennast füüsiliselt mitte rakendades veaksime justkui vägikaigast universumi endaga. Meie lihased on loodud liikumiseks ja neid mitte töösse rakendades muutume “jõulusüldiks” ja ka tunneme ennast vastavalt.
Olin kuni 24nda eluaastani spordikauge noormees, kes ei austanud oma keha. Ebatervislikud eluviisid tõid endaga kaasa ka vaimu nüristumise ja tundsin ennast halvasti iseenda kehas. Ühel päeval tundus mulle, et logelemise karikas on täis saanud ja tuleb midagi ette võtta. See on olnud pikk ja konarlik teekond ning täna jagan hea meelega oma kogemusi teistega, sest liikumine tõesti aitab elada täisväärtuslikumat elu.
Treenerina on üheks minu peamiseks ülesandeks jõuda inimesega nii kaugele, et tal poleks ühtegi argumenti mitte trenni teha. Takistuste välja selgitamine ja nende metoodiline lahendamine ongi tavaliselt vundamendiks uuele liikumisharjumuse välja kujunemisele. Milleks otsida vabandusi, kui sama energia ja ajaga saaks leida endale lahendused?

See oodatud “klõps” ehk austus enese vastu
Mind huvitab väga, milline võiks olla kliendi puhul see “klõps” ehk moment, millal tekib sisemine motivatsioon ja tahe ise trenni tulla, ise toidulauda korrastada ja enda tervist austada. Kuigi paljudel on olukorrad sarnased istuva töö ja väheliikuva eluviiside näol, siis silmade taga toimuv on kõigil erinev.
Kui inimene teeb regulaarselt trenni, siis see näitab pühendumisvõimet, distsipliini ja tugevat tahet. Püsivus saavutataksegi tegelikult läbi sisemise motivatsiooni ehk peab olema tagatud:
1) autonoomsus ehk kontroll protsesside üle,
2) pädevus ehk kompetentsus ja oskamise tunne,
3) kuuluvus ehk sa pole oma tegemistes üksi.
Trenni tegemise ja liikumisega peakski igaüks jõudma punkti, kus poleks tarvis väliseid motivaatoreid ja ebamääraseid eesmärke. Terviseliikumine võiks olla normaalne igapäeva osa, mitte lisa stressiallikas. Iga inimese teekond endale sobiva trennini on erinev ja kordumatu.

Oled kitarrist bändis—kuidas leidsid tee muusika juurde ja mida see Sulle pakub?

August Hunt, Mirko Miilits

August Hunt, Mirko Miilits

Minu esimene tõsisem kokkupuude muusikaga oli üsna hilises eas. Mäletan, kuidas 10nda klassi poisina astusin vananevasse bändiruumi jatekkis kohe tahtmine midagi korda saata. Alustasimegi sõpradega bändi ja kuna keegi meist instrumenti mängida ei osanud, siis jagasime lihtsalt rollid omavahel ära. Minust sai solist ja stiiliks kujunes meil pseudo-punk. Tegelikult oligi tolleaegane palja ülakehaga mööda lavasid ringi karglemine minu esimene avaliku esinemise kogemus. Kui nüüd mõelda, siis taolised hetkeideest välja kasvanud projektid ongi saanud loomupäraseks osaks minust. Justkui alateadlikult otsin järgmist eneseületamisvarianti, et toita kustumatut ambitsioonilõket. Muusika on saatnud mind terve senise elu ja olen sattunud muusikalooja/kitarristina ka korduvalt “Eesti Laulu” konkursile nii et elamusi on saadud mitmel rindel.
Tänaseks on kitarrimäng pigem teraapiline tegevus. Lülitan end välja ja lasen näppudel omatahtsi sõrmlaual liikuda. Samuti on tore vahepeal lapsega koos musitseerida.

Sinu suurim õppetund liikumisteel?
Suurimaks õppetunniks liikumisteel on minu jaoks teadmine, et ilma püsivuseta ei saa häid tulemusi olenemata andekusest. Korduvalt olen olnud tunnistajaks, kuidas järjekindel liikumisharjumus saavutatakse, kui hakatakse rohkem keskenduma tegevuseesmärkidele (nt “Käin 3 korda nädalas jooksmas”), mitte ainult tulemuseesmärkidele (nt “Kaotan 10kg 3 kuuga”). Püsivus tähendab ju tegelikult, et meil on paigas siht, soovid ja tegevusplaan nii et regulaarne ja pidev trennis käimine räägib minu jaoks inimese iseloomu kohta nii mõndagi.

DELFI: Mirko Miilits: soovin reisida rahulikus tempos ümber maailma

mirko miilits Allikas: Delfi sport
Autor: Regina Herodes
“Mirko on elujõuline aktiivne abivalmis noor mees, kes sõna otseses mõttes pakatab energiast ning armastab: elu, mida elab, inimesi, kes on ta ümber, oma peret, poega ja tööd, mida teeb. Ta on treeningute maailmas olnud juba pikki aastaid teejuhiks nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Kuigi ta töötab treenerina, ei saa teda mitte mingi valemiga defineerida vaid selle märksõna läbi. Mirko on mees nagu orkester, kel on midagi optimistlikut öelda igaks elujuhtumiks. Tema sõnul peabki elu olema põnev, nii ka treeningud, sest kui teekond on lõbus, jätkub lusti ja motivatsiooni, et valitud rajale pühenduda. Lisades, et inimesed võikski tegeleda asjadega, mis nad “põlema” panevad, sest kirg on edasiviiv jõud.”
Loe rohkem: SIIT

Trenni.ee – Personaaltreening Mirko Miilits ja Piret Langsepp

Piret Langsepp, treener Mirko Miilits

Portaal Trenni.ee käis jäädvustamas Mirko personaaltreeningut bikini fitnessisti Piret Langsepaga.

Vaata rohkem siit: http://trenni.ee/myfitness-personaaltreening