Archive

Category Archives for "Tasuta"

Tasuta toitumisloengud ja kehakoostise mõõtmised aprillis

tasuta toitumisloeng

Tule loengutele ja kordusmõõtmisele!

tasuta toitumisloengAnnan märku, et olen aprillis liikvel üle Eesti tasuta loengute ja kehakoostise mõõtmisega ning kellel huvi ennast mõõta või seminaridest osa saada, siis hea võimalus kohtumiseks.

Allolevalt nimekiri avalikest esinemistest:

31.03 – Hiiumaa – Motivatsiooniloengud (põhikoolis ja gümnaasiumis) – TASUTA
31.03 – Hiiumaa – Jõusaali ABC (Mängude Maja jõusaal) – TASUTA – EVENT
01.04 – Hiiumaa – Trennimüütide loeng (Kärdla Rahvamaja) – TASUTA – EVENT
06.04 – Väätsa Rahvamaja – Toitumiskoolitus – TASUTA – EVENT
11.04 – Saue Päevakeskus – Eakate toitumisloeng – TASUTA
13.04 – Kabala Spordihoone – Trenni- ja toitumismüüdid – TASUTA – EVENT
15.04 – Kasepää Rahvamaja – Trennimüüdid – TASUTA
17.04 – Kaiu Rahvamaja – Trennimüüdid – TASUTA
18.04 – Kose Kultuurikeskus – Trenni- ja toitumismüüdid – TASUTA
19.04 – Raasiku Rahvamaja – Trenni- ja toitumismüüdid – TASUTA
20.04 – Järvakandi Kultuurihall – Trenni- ja toitumismüüdid – TASUTA
22.04 – Vasalemma Seltsimaja –  Toitumiskoolitus – TASUTA
23.04 – Märjamaa Tervisepäev – Trennimüütide loeng – TASUTA
23.04 – Juuru Rahvamaja – Toitumiskoolitus – TASUTA

Kohtumiseni!

Kuidas ennast mitte tühjaks motiveerida – piits ja präänik

koos

Õõnes uusaastalubadus vs. uue harjumuse loomine

tyhjad_lubadused

Kas tuleb tuttav ette?

  • “Ma hakkan iga päev treenima”
  • “Ma hakkan tervislikumalt sööma”
  • “Saan endale suveks sixpacki”

Ja tegelik elu:

  • “Ma tahaks, et mul oleks tahtejõudu paremini süüa”
  • “Mul pole praegu motivatsiooni trenni tegemiseks”
  • “Ootan inspiratsiooni ja tõuget, et hakata tegutsema”

Uuel aastal tuhinaga antud lubadused on pahatihti õõnsad ja motiveerime ennast energiast tühjaks.

Uuel aastal uue hooga nagu ka eelmisel ja üle-eelmisel…

Suusoojaks antud lubadusi on äärmiselt keeruline täita, sest:

  • oleme oma harjumuste kogumid
  • sõltume palju meid ümbritsevast keskkonnast
  • meid mõjutavad ümbritsevad inimesed

Kuidas saakski antud lubadused taoliste suurte mõjutajatega rinda pista?

Otsus diivanil lesida ja mitte jooksma minna ei tule ainult jooksmisharjumuse puudumisest, vaid kodusest miljööst ja kergema vastupanu teed minemisest.

Otsus süüa rämpstoitu tervisliku asemel ei ole ainult otsus süüa halvemini, vaid me ise toetame neid harjumusi, mis loovad rämpstoidu söömiseks sobiliku olustiku (poenimekirja puudumine, näljasena puhvetisse tormamine jms).


uus_systeem

Uue käitumise süsteem

Meie ajud otsivad alati vähimat vastupanu ülesannete lahendamiseks ja kui midagi korduvalt teha, siis muutub see automaatseks ehk kulgeme suurema osa oma ajast nn autopiloodil (autosõit, kingapaelte sidumine).

Uue harjumuse loomisel tuleks lähtuda mõttest “lihtsakoeline ja must-valge”. Võttes kavva nt iga päev vähemalt 5 minutit jalutada/lugeda 2 lk raamatut vms võib olla alguseks piisav. Kõigele korraga keskendumine ei vii kaugele. Oleme ju küllalt näinud enda ja teiste peal, kuidas tellitud toitumis- ja treeningkavad jäävad täitamata.

Alusta millestki naeruväärselt lihtsast, saa eduelamus kätte ja liigu siis edasi!

Peta oma aju – autasu ja vastutus

autasuUut harjumust aitab edukamalt juurutada “preemia/karistuse” või “piitsa/prääniku” süsteem, mille peamiseks ülesandeks on ebameeldivuse tekitamine, kui uue harjumuse tegevus vahele jääb ja teisalt hea tunde tekkimine kordaläinud sooritusest.

Vajalik on aju ümberprogrammeerimine, et ei tekiks mõtteid nagu “Täna sajab vihma ja ei saa jooskma minna,” või “Mis see ükskord trenni ära jätmist ikka teeb”.

Näide võimalikust premeerimisest:

  • Käin iga päev jalutamas järgmised 4 nädalat. Autasuks premeerin end uute trennitossudega.

Näide karistusest:

  • Iga vahelejäetud trenn tähendab, et mu sõber annetab minu raha (ütleme 20 euri) erakonnale, keda ma ei toeta.

Siinkohal oleks hea mõte lendu lasta ja lõbusalt ideetada motiveerivate autasude ja vastutuse peale.

Muuda keskkonda

Meil on keeruline muuta oma mõtlemist, kui viibime suurema osa ajast samas keskkonnas (töö, kool, kodu). Lihtsam viis enda parema mina suunas on hoopiski ümbritseva keskkonna muutmine.

Olles terve päeva uusaastalubadusena mõelnud “Täna rämpsu ei söö, võtan salati,” “Olen vähem Facebookis,” “Pean kindlasti trenni minema”, “Ma ei tohi kontorilaual olevast kommikausist midagi võtta,” jne jne, siis pole keeruline arvata, et õhtul koju jõudes on pea enese keelamisest paks ja stressikoormus suur. Avades külmkapi ukse näeme seal lohutustoitu ja telekast algab peagi lemmikseriaal.

Üleminek tervislikumale elule muutes keskkonda

Keskkonna muutmise võib jagada kahte etappi. Esimeses keskenduda kõige lihtsamatele muudatustele ja teises võtta ette vundamentaalsemad uuendused. Ühe tegevuse kestus võiks olla vähemalt 2-3 nädalat enne edasi liikumist, sest siis kinnistuvad muudatused paremini.

I ETAPP:

  • kommikauss laualt sahtlisse/ära visata
  • suure kruusi asemel väiksem ja kitsam
  • suured taldrikud peitu/ära kinkida ja asemele väiksemad
  • lõpetada telekakanalite tellimine
  • äratuskella teise toanurka panemine
  • telefonilaadija voodist võimalikult kaugele
  • anda mängukonsooli toitejuhe sõbra kätte…

II ETAPP

  • külmikusse varuda ainult päris toitu (võimalikult orgaaniline)
  • valmis pakitud trennikott on kogu aeg autos olemas
  • tuua oma vana hobi päevakorda (pillimäng, raamatute lugemine vms)
  • Facebooki kasutajakeskkonna keel muuta, et õpiksid uut keelt

Üksi jõuad kiiremini, aga koos kaugemalekoos

Kui oled enda jaoks paika pannud “piitsa/prääniku” süsteemi ja keskkonnas muudatused teinud, siis jääb teha ainult üht. Otsi endale kaaslane! Oluline on jagadada teistega oma progressi ja kogemusi. Vabalt võib sobida ka mõni sotsiaalmeedia grupp julgustuse saamiseks. Avatud ühiskonnas on võimalik igaühel leida endale mõttekaaslane.

Kuidas rakendada seda lähenemist tervislikuma eluviisi saamiseks?

Vaatame kahe näite baasil, kuidas tervise eest hoolitsemine võiks uue süsteemi valguses välja näha.

Eesmärk: MA TAHAN KAALU LANGETADA

  • söön igapäev ühe juurvilja ja nii kuu aega järjest. Preemiaks uued püksid!
  • pakin trennikoti iga päev endale kaasa
  • leian kaaslase, kellega koos trenni teha

Eesmärk: MA TAHAN 10 KM JOOKSUVÕISTLUSEL OSALEDA

  • käin vähemalt 15 min viiel päeval nädalas järgmised kuu aega. Autasuks uued tossud
  • panen äratuskella ruumi teise otsa
  • ühinen mõne jooksutrenniga

Asugem teele

Kui miski tundub nii lihtne, et patt oleks mitte proovida, siis milleks oodata?

  • Mõtle enda jaoks välja motiveerivad autasud ja trahvid
  • Muuda keskkond eesmärke toetavaks
  • Otsi mõtte- ja tegevuskaaslasi

Edu!

Vaba tõlgendus ka kohandus allikast: nerdfitness.com/

Kehamassiindeksi kalkulaator

kmi_kehamassiindeksi_arvutamine


Kehamassiindeksi arvutamine

 

Sinu kehakaal

Sinu pikkus

Sinu KMI

0

 

Kehamassiindeksi näitajate analüüs

 

KMI näitaja Kategooria
Vähem kui 16.5 Tugevalt alakaalus
16.5 – 18.5 Alakaal
18.5 – 25 Normaalkaal
25 – 30 Ülekaal
30+ Rasvumine

 

kmi_kehamassiindeks_naised

 

Mis on Kehamassiindeks(KMI) ja kuidas seda arvutada?

Kehamassiindeks (KMI) on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Näiteks 170 cm pikk ja 65 kilo kaaluva inimese kehamassiindeks on 65 : (1,7 × 1,7) = 22,5 (kg/m2).

Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse puhul normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19–25. Kehamassiindeks alla 17,5 võib viidata anoreksiale. Kehamassiindeks üle 25 tähistab ülekaalu, üle 40 aga tervisele ohtlikku ülekaalu. KMI üle 25 ehk ülekaal võib viidata rasvumusele või suurele lihasmassile; kummaga tegu, seda aitab selgitada organismi rasvaprotsent.

Kehamassiindeksi arvutamine ei sobi laste, rasedate ja tegevsportlaste seisundi hindamiseks, kuna rasvaprotsendi norm on nende puhul suhteline või ei ole teada.


Tööriistad ja teejuhised


Tasuta lahendused ja abivahendid tervislikuks toitumiseks, treenimiseks ja mõtete korrastamiseks

 
 
NB! Antud leht täieneb pidevalt. Oodatud on kõik soovitused ja viited, mis võiksid abiks olla. Vihje saab saata SIIN.
 
 

Nimi Milleks hea? Millega tuleb arvestada?

Toitumispäevik

toitumisprogramm nutridata

Toitumisprogramm: TAI

  • menüü analüüsimine
  • näitab praeguse toitumise plusse ja puudujääke
  • menüüde koostamise võimalus
  • piltide järgi saab määrata toidukogused
  • vastavustes Eesti riiklikele ea- ja soopõhistele toitumissoovitustele
  • saab failina saata personaaltreenerile/toitumisnõustajale
  • parim kasutada arvutis
  • nõuab põgusat süvenemist
  • kõiki koguseid ei saa pildi järgi määrata

 Toitumispäevik (ingl)

MyFitnessPal-Logo Myfitnesspal.com

  • menüü analüüsimine
  • menüüde koostamise võimalus
  • näitab praeguse toitumise plusse ja puudujääke
  • menüüde koostamise võimalus
  • saab sõprade/juhendajaga hõlpsasti jagada
  • toite saab lisada skanneerides triipkoodi järgi!
  • hea kasutada nii nutiseadmes kui arvutis
  • toidukogused ainult kaalu järgi
  • liigne kaloritele keskendumine
  • ei anna põhjalikke soovitusi
Tervisliku toitumise koondleht

toitumine_ee

Toitumine.ee

  • põhjalik koondinfo tervislikust toitumisest
  • retseptid
  • erinevaid töövahendeid ja infokogumikke
  • info toitumishäirete kohta
  • kommertsvaba ja neutraalne sisu
  • väga palju (head) infot
Tasuta toitumiseksperdi abi

toitumiseksperdi_abi

Nõuandenurk toitumine.ee

  • avatud tervisefoorum kõigile
  • kaks tipp-spetsialisti toitumise alal vastavad küsimustele
  • põhjalik andmebaas vastatud küsimustest
  • kiire reageerimine
  • võimalik küsida anonüümselt
  • palju korduvaid küsimusi
  • kasutada otsingut teema leidmiseks

 
 

Tervisliku toitumise ja toitumiskava meelespea – KKK

Tervisliku toitumise puhul on heaks tavaks saanud 5 toidukorra reegel: söö 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala. Hommiku-, lõuna-, ja õhtusöök olgu toekam ja nende vahele võta kergemad palad. Regulaarsed söögikorrad aitavad korrastada sinu päevarütmi ja saad kindel olla, et patareid on tegudeks alati laetud.

Toidukordade vahele jääg 3-4 tundi. Tihe toitumine kontrollitud kogustega tagab kehale pideva kvaliteetse energia juurdevoolu, mis omakorda aitab kehakaalu kontrolli alla kaasa. Organism saab pidevalt head “kütust” ja ei pea seetõttu nii palju rasvadesse talletama.

Mida harvemini sööd ja väherikast toitu tarbid, seda rohkem läheb keha stressi ja talletab võimalikult palju "viimsepäeva rasvaks”. Lisaks tekivad igasugused isud magusa ja ebatervisliku järele. Siit ka loogika, miks isegi saledatel inimestel võib kõhu ümber  tekkida päästerõngas - see tuleb just vähese toiteväärtusega toidust ja ebaregulaarsest söömisest.

Soovitan lugeda kolumneid:
Hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord, sest annab sulle vajaliku energia eelseisvateks tegudeks.

   Hommikusöögiks on erinevad täisterapudrud ja müslid hea valik. Väike moosinupuke pudrul või lisaks puuvili annavad sulle hea energrialaengu algavaks päevaks.

   Soovituslik on magusamad toidud päeva esimeses pooles süüa, kuna kiiret energiat sul ilmselt õhtul tarvis ei lähe (välja arvatud peale õhtuseid treeningsessioone, siis võid puuvilja või kohukese ligi võtta). Toekad täisterast võileivad sobivad samuti hästi hommikuks. Neile lisaks soovitan võtta mõne värske puuvilja või klaas viljalihaga mahla (tavalised pakimahlad sisaldavad palju suhkrut ja säilitusaineid ning seetõttu pole parim valik).
Vahepalade söömine määrab suures osas ära, kas sa langetad või tõstad kehakaalu. Päeva esimeses pooles olgu vahesöömine energiarohke ja selleks sobivad hästi erinevad puuviljad (tasub süüa hooajalisi puuvilju- virsikud, aprikoosid, pirnid, ploomid, õunad jne.). Kui sööd tervislikke vahesnäkke, siis on ülesöömine põhitoidukordade ajal vähetõenäolisem - sul pole lihtsalt kõht nii tühi. Päeva esimene vahepala olgu energiarohke ja selleks sobivad hästi erinevad puuviljad. Näiteks võid valmistoodetud jäätise/kohukeste asemel võtta maitsestamata jogurt ja pane sinna natuke mett ja banaani sekka - saad tervislikuma magustoidu! Lisaks söö pähkleid/mandleid või erinevaid seemneid - neist saad kasulikke taimseid rasvu ja valke. Hea valik on ka riisi/tatragaletid, aga seda näiteks õhukese juustuviiluga.

Kui viimane vahepala on peale õhtusööki, siis eelista aeglastest süsivesikutest ja rohkem valkudest ning rasvadest koosnevat suupoolist. Sobivad hästi maitsestamata piimatooted (keefir, kodujuust, juust), filee-lihad, muna, täisteratooted (leib). Magamiseks pole sul magusat suutäit tarvis, kui sa just Usain Boltiga unes võidu joosta ei taha…

Vahepalade kohta loe “Mul pole aega süüa!": http://tinyurl.com/p86orf9
Lõunasöök olgu toekas ja hästi sobivad alati lihad/kala värske salatiga ja juurde riisi, kartulit, tatart ning kõrvale joogiks vesi. 100% või viljalihaga mahl ning puuviljad lisaks on samuti head.

Lõunasöögiga on hea võimalus päevast köögiviljade vajadust katta. Näiteks supis võib sisalduda vähemalt üks portsjon köögivilju. Ühes 500-grammises korralikus supis on vähemalt portsjoni jagu köögivilju, püreesuppides veelgi enam.

Praado süües on soovituslik jälgida, et pool taldrikust moodustagu värsked või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad.
Õhtusöök on soovitatav hoida pisut kergem kui lõunasöök.

Õhtusöögiks sobib üldjuhul toekam valguallikas nagu näiteks erinevad lihad, kala ja muna ning lisaks “aeglased” süsivesikud ehk täisteratooted nagu pruun riis, tatar. Hea on kõrvale süüa värsket salatit ja juua keefiri või taimeteed (rohelist teed ära õhtuti tarbi, sest see on ergutava toimega). Mida õhtu poole sööd, seda vähem magusam peaks toit olema!

Hea valik on ka erinevad köögiviljasalatid, millesse on lisatud pisut kana, kala, muna või kodujuustu.

Õhtul sobivad väga hästi kerged supid/püreesupid. Salatid, kus on ka näiteks (tuuni)kala või kana sees. Ja lisaks soolasele võib õhtul veel väikese koguse puuvilja süüa. Sobivad ka porgandid, kurgid jne. Moosi õhtusel ajal pigem mitte tarbida.
Mida vähem magada saame, seda rohkem kipume sööma. Põhjus peitub isu kontrollivates hormoonides (ghreliini tõus - suureneb näljatunne), mida väsimus mõjutab. Tahame rohkem magusat.

Ohud
  • magamatus tekitab magusaisu
  • magamatus suurendab stressi ja võib mõjuda ebatervislikult vererõhule
  • vähe maganud inimene ei tunne täiskõhutunnet ka siis, kui on palju söönud (nad kipuvad toiduga liialdama)
  • unepuudus soodustab lihasmassi kadumist
  • unepuuduse tõttu võib esineda raskusi süsivesikute töötlemisega
Tasub teada
  • magada võiks vähemalt 7,5 tundi
  • uni on hädavajalik, kui sooviks on kaalust alla võtta
  • lastes silma valgust (nt telefoniekraanid jms), siis aju arvab, et on päev ja ei saa puhata
  • magades meie kehad taastuvad ja keha põletab rasvu
  • magades taastatakse ka õppimisvõimet
  • 1 nädalaga harjub keha uue unerütmiga (nt. kui minna nädal aega 15 min varem magama)
Magamine on aga kõige lihtsam viis, kuidas oma kehakaal normi saada ja tervist tugevamaks muuta!
Täiskasvanutel on veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta). Koosneme ca 70% veest.

Janu tekib inimesel reeglina siis, kui kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on oragnism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola.

Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett.

Meelespea vee joomisel
  • joo 1-2 klaasi enne põhitoidukorda. Aitab keha valmistads ette söömiseks, puhastab organismi ning suurema tõenäosusega on kergem vältida ülesöömist
  • tavatingimustes võiks päevas juua umbes 2–3 klaasi (1 klaas = 220 ml) puhast vett
  • puuviljamahl tuleks lahjendada veega pooleks
  • joogiks sobib hästi ka tee, eriti valge ja roheline tee, ka puuvilja- ja taimeteed, kuhu suhkrut või mett lisada tagasihoidlikult või üldse mitte
  • vältida suhkruga karastusjooke ja olla alkoholi tarbimisega mõõdukas.

Normaalse söömise puhul saadakse põhikogus veest (ca 1–1,2 liitrit) näiteks:
  • puu- ja köögiviljadest
  • suppidest
  • teest
  • kohvist
  • mahladest ja muudest jookidest

Ainevahetuse käigus tekib lisaks juurde umbes 300–350 ml vett. Täiskasvanu, kes järgib toitumissoovitusi, võiks seega ekstra vett juua päevas 2–3 klaasi (rahvusvahelise standardi järgi on veeklaasi suurus 220 ml).