Kaalust alla korraks või püsivalt saledaks? Osa II – hinnang endale ja 5 MIKS-i

Autor: Mirko Miilits
Ilmunud ajakirjas “Sport”
Eelmine osa: “Kaalust alla korraks või püsivalt saledaks? Osa I – milline isiksus oled?”

Valmisolek harjumuste muutmiseks – aus hinnang iseendale

kaalust alla muutused“Meid määrab see, mida me korduvalt teeme. Seega täiuslikkus pole tegu, vaid harjumus.” Aristotle

Omades enda natuurist täpsemat ülevaadet on järgmiseks sammuks tarvis teada sisemaailmas toimuvast. Töökust trennisaalis ja toidulaua taga aitab tagada täpne arusaam meie sisemistest motivaatoriteks ehk milline ikkagi on tegelik soov ja valmisolek muudatuste tegemiseks tervislikult kaalust alla teekonnal.

Enda jaoks tulebki lahti mõtestada kaks peamist sisekõne küsimust:

  • Kui suur on soov muudatusteks?
  • Milline on valmisolek tegutsemiseks?

On ju hea teada, kui aldis ollakse uute harjumuste omandamiseks – nii kiirelt või aeglaselt, kui igaühe jaoks õige on. Üheks tõhusaks viisiks harjumuste muutmisel on esitada avatud küsimusi.

Soov muudatusteks – avatud küsimused

Selgitamaks välja oma sisemist tungi trenni tegemiseks ja heasse vormi saamiseks aitavad nt järgmised suunavad küsimused:

  • Mida täpselt soovid? Nt. “5kg kaalust alla. Kõhusangadest lahti. Hea välja näha.”
  • Miks sa seda soovid? Oluline on mõelda enda sisemiste põhjuste peale, mitte sellele, mida teised ütlevad. Nt. “Siis ei ole mul piinlik peeglisse vaadata. Ma tunnend ennast paremini. Siis kaovad sangad ära.”
  • Miks sa pole praeguseks saavutanud oma eesmärki? Nt. “Olen laisk ja ma ei tea, millest alustada. Puudub raha trenni teha. Kardan jõusaali minna, sest ei tea, mida teha.”
  • Mis sind praeguse liikumise ja toitumise juures enim häirib? Nt. “Öine näksimine, pole võhma, puudub motivatsioon end liigutada.”
  • Milliseid lahendusi ise olukorrale näed? Nt. “Saada öine näksimine kontrolli alla. Treenida võhma. Leida motivatsiooniallikas enese liigutamiseks nt. treeneri näol.”

Oluline on saavutada küsimustele vastates ülevaade reaalsetest soovidest, mis motiveeriks ka vihmase ilmaga õues jooksma ja hoiaks mõtte selge sünnipäeval maiustuste laua ees seistes.

Ideaalide poole pürgides võib alguses tekkida “Kõik või mitte midagi!” mõttemaailm. Selle lähenemise asemel soovitan aga elutervemat “Alati midagi” suunda. Tuleb võtta üks eesmärk korraga ette, mis peab olema vankumata teostatav (nt. 2 korda nädalas trenni jõudmine). Numbrilistest ja tegevustele suunatud eesmärkide seadmisest tuleb põhjalikumalt juttu järgmine kord.

Probleemi tuum  – 5 MIKS-i meetod

kaalust alla miksVeel üks võimalik eneseanalüüsi variant on näiteks Toyota tootmissüsteemi peaarhitekt Taiichi Ohno poolt kasutatud “5 MIKS-i” meetod. Seda lihtsa ülesehitusega ideed on hea kasutada probleemi tuumani jõudmiseks. Lihtne rakendada, kuid nõuab süvenemist.

Parema tervise ja hea enestunde poole pürgijatel võiks “5 MIKS-i” lähenemine välja näha näiteks järgmine:

1 MIKS – Miks ma olen ülekaaluline?
Vastus: “Mul puudub motivatsioon trenni teha”

2 MIKS – Miks puudub motivatsioon trenni teha?
Vastus: “Ma ei tea, milline trenn on mulle kõige parem”

3 MIKS – Miks puudub teadmine, milline trenn on kõige tõhusam?
Vastus: “Ma ei oska inforägastikus orienteeruda, iga lehekülg ja inimene räägib erinevat juttu”

4 MIKS – Miks ei oska antud infohulka analüüsida?
Vastus: “Mul puudub oskus teha ise valikuid”

5 MIKS – Miks puudub oskus teha ise valikuid?
Vastus: “Ma pole fitnessi-valdkonda ise õppinud ja keegi pole mulle selgitanud arusaadavalt erinevate treeningute olemust”

Näite põhjal tuleb välja, et abi oleks ühest kindlast allikast endale algteadmised selgeks teha (võtab palju aega ja visadust) ning teiseks valikuks on konsulteerida mõne professionaalse eratreeneriga (võib olla tasuline teenus).

Kirjutis tugineb tööpraktikale ja Precision Nutrition materjalidele.

Author: Mirko Miilits

Tervisliku toitumise koolitaja ja tervisenõustaja

Kommentaarid
Mirko Miilits
 

Tervisliku toitumise koolitaja ja tervisenõustaja