Eesmise ristatisideme ACL vigastuse tüüpmehhanismiks on järsk pidurdus, tagumise ristatisideme PCL puhul aga löök suunaga eest taha vastu sääreluu ülemist osa. Esmalt peame vaatama, millest meie põlv koosneb. Meie põlv koosneb keerulisest struktuurist. Seega nooremate patsientide puhul pooldatakse pigem meniski parandust kui resektsiooni, kuna paranemispotentsiaal on kõrgem. Osadel juhtudel võidakse tunda põlves ka rütmilist raksumist või plõksumist raksumine iseenesest ei viita meniski rebendile! Hoia paar sekundit ning mine tagasi algasendisse.

Põlve peetakse suhteliselt lihtsakoeliseks liigeseks kuna see on plokkliiges, ehk see töötab samal põhimõttel nagu uksehing — liigub vaid kahes suunas — kõveraks ja sirgeks. Küll aga ei ole põlveliiges tegelikult sugugi nii lihtne kui esmaselt võib tunduda. Seekord aga jätame põlveliigese delikaatse hingeelu lahti harutamata ja keskendume ühele kindlale piirkonnale põlveliigese vahel, mida me veel maininud ei ole — menisk. Mis on menisk? Meniskid on meie sääre ja reieluu vahel asetsevad kõhrelised struktuurid, mille ülesanne on vähendada hõõrdumist kahe luu vahel.

Meniskeid on kummalgi jalal 2 tükki. Üks asetseb välisküljel lateraalne menisk ning teine asetseb põlve siseküljel mediaalne menisk. Mõlemad meniskid on pealtvaates poolkuu kujulised ning küljelt meenutavad kiile või täisnurkseid kolmnurkasid.

Kuna reieluu ots on ümara kujuga ning sääreluu on võrdlemisi lapiku pinnaga, võimaldavad meniskid luua, oma kuju tõttu, luude vahel stabiilsema struktuuri. Meniskid vähendavad luude vahelist hõõrdetegurit, käituvad amortisaatoritena, annavad närvisüsteemile tagasisidet põlve asukoha kohta ning muudavad koostöös teiste struktuuridega kogu kompoti töötavaks tervikuks.

1. Haigused liigeste turklaste
2. Sustav haiguste ladina keel
3. Meniski vigastus – miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla? (1/3) - Reakt Füsioteraapia
4. Meniski vigastus — miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla?
5. Invalised sore liigesed
6. Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Meniskite verevarustus Kahjuks on meniskitele võimalik ka erinevates olukordades viga teha. Tegemist on suhteliselt kesise verevarustusega piirkonnaga ning iseseisvalt ei ole see reeglina võimeline paranema. Neil tekib sageli põlveliigese sidemete rebend, millega kaasneb äkiline valu põlves.

Ülemäärase koormuse korral põlveliigesele, näiteks jooksmisel, käimisel, hüppamisel ja jalgrattaga sõitmisel, võib tekkida niinimetatud jooksja põlve sündroom.

Tavaliselt ilmneb see valu näol põlvekedras ja see valu polve ülemäärase koormuse, traumade, jalaluude haiguste või lihaste nõrkuse tõttu. Muud põhjused Osteoartroosi puhused põlvekahjustused tekivad järk-järgult. Kui probleemide tõttu puusa- või hüppeliigeses häirub kõnnak, viib osteoartroos põlveliigeste deformatsioonide tekkimisele. See on omakorda seotud traumadega. Isegi ebaolulised põlvetraumad suurendavad sarnaste traumade tõenäosust tulevikus.

Leidke valu põhjus Valu põlve külgmises osas võib tekkida sidemete kahjustuse ja meniskivigastuse liigest stabiliseeriv kõhreline vaheketas tõttu. Põlvevalu võib olla: põlve ees, põlve taga ning ka siseküljel.

Teinekord kõnnime trepist ülesse või trepist alla ning tunneme tugevat valu. Teinekord on valu kükitades teinekord istudes. Tegu on salakavala valuga, mis niidab ette hoiatamata meid teelt. Meie põlv koosneb keerulisest struktuurist. Põlveliiges on keha üks suurimaid ning keerukamaid liigeseid, ühendades reieluu sääreluuga. Seda tugevdavad sidemed ja kõõlused, mis hoiavad luid koos. Luuotsad on kaetud kõhrega, et hoiduda luid üksteise vastu hõõrdumisest.

Lisaks sellele on reie-ja sääreluu vahel menisk. Mis toimib justkui amort. Neid struktuure kahjustav tegevus või haigus võib olla üks põlvevalu põhjustest.

Selleks, et tõsisem trauma tekiks on vaja jõudu välistmis viib põlve normaalasendist välja. Sageli on need seotud just spordis tulenevatest olukordadest. Mis on need faktorid, mis suurendavad põlvevalu riski?

Põlvevigastused ja nende ravi

Kehakaal — ülekaalulisus on põlvevalu üks suurimad riskitegureid. Põlvele langeb liigne koormus. Arstid tõdevad, et viimaste aastate põlvevalu probleemide suurenemine on seotud just suure rasvumisega.

Vanus — mida vanemaks me saame, seda rohkem meie liigesed on enda tööd teinud ning tahes tahtmata toimub kulumine. Põlvevalu suurim risk on peale Näiteks jooksjate seas on põlvevalu enamlevinud kaebus. Tegelikkuses kõikide liikumisharrastustega võib põlvele langeda liigne koormus.

Sugu — uuringud on näidanud, et umbes 20 protsendil naistest on suurem tõenäosus põlve probleemidele, kui meestel.

Meniski vigastus – miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla? (1/3)

Suurimaks põhjuseks on tõsiasi, et naistel on vaagna laius suurem. Naistel on ka nõrgemad jalalihased jalalihased destabiliseerivad põlve.

Home Nr. Mis imeloom see põlv siis lõpuks on ja miks me seda nii tihti vigastame? Põlvevigastused on kõige sagedamini esinevad spordivigastused.

Põlvevalu sündroomid ja haigused Toome välja kolm enamlevinud põhjust. Bursiit ehk limapauna põletik — bursiit kujutab endast väikest vedelikuga täidetud kotikest, mis aitab mitmesuguseid kudesid pehmendada.

Sääreluu ja reieluu kõõluste vaheline bursiit võib muutuda põletikuliseks, põhjustades valu. Kuna bursiit vähendab hõõrdumist liigese piirkonnas.

Kui limapaun saab järiepidevalt liialt koormust võib tekkida seal põletik.

Näiteks: pidev põlvedel töötamine ehituse peal. Tendiit ehk kõõlusepõletik kutsutakse ka hüppaja põlveks — siin kohas on suurimaks probleemiks see just jooksjatel, suusatajatel ja ka jalgratturitel. Tendiit on tavaliselt tingitud ülemäärastest koormatest või kõõluste kahjustusest ehk kõõlust ümbritseb libisev kude, kui selle funktsioon on häiritud, siis see põhjustab põletikku.

• Kui põlv hakkab valutama! » Kasulikku lugemist » Eesti Ortoosikeskus
• Pidev valu olaliigendis kui ravida
• Kimbud olaliigese rip ravi rahvaste oiguskaitsevahendeid
• Põlvevalu sümptomid sõltuvad selle põhjustest ja raskusastmest.

Seda saab ravida mitmel viisil: füsioteraapia, teipimisega spetsiaalne või siis kirurgia abil. Artroos ehk Osteoartroos — seda peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks.

Ajaga asjad kipuvad kuluma. Meie keha ning liigesed seisavad silmitsi samuti selle probleemiga. Koostöös tagavad nad põlve stabiilsuse eest-taha suunal. Kõõlused: lihased on luudega ühenduses kõõlustega. Põlve puhul on vast kõige olulisem ära mainida nelipealihase kõõlus, mis on ühenduses põlvekederaga, mis omakorda on patellaarkõõluse kaudu ühenduses sääreluuga.

Limapaunad ehk bursad: ümbritsevad põlveliigest, pakkudes sellele pehmendust liigutamise ajal. Mainimisväärseimad neist on prepatellaarne bursa asub põlvekedra ja naha vahel ja suprapatellaarne bursa asub põlvekedra kohal.

Põlvevalu – põhjused, ennetamine, ravi

Vigastused Vigastuste liigitamiseks võib kasutada eri aluseid, tüüpilisem jaotus on akuutne ehk äge ja krooniline ehk pikema aja jooksul tekkinud vigastus. Kui rääkida sportlastest või üldiselt aktiivsema valu polve inimestest, täpsustaksin hea meelega seda liigitust ning kasutaksin pigem sõnu trauma ja ülekoormus. Viimane tekib liigse koormuse, ebapiisava taastuse või vale tehnika tagajärjel. Traumaatiliste vigastuste tekkeks on vaja sundida põlve mingi välise jõu abiga liikuma suunda, kuhu see liikuma ei peaks tuletame meelde, et põlv on sisuliselt hing.

Põlve puhul on üsna laialt levinud sidemevigastused. Külgsidemete MCL ja LCL vigastused tekivad, kui sundida põlv mingi välise jõu abil liikuma külgsuunas nt sõidab keegi pallimängus külje pealt sisse. Eesmise ristatisideme ACL vigastuse tüüpmehhanismiks on järsk pidurdus, tagumise ristatisideme PCL puhul aga löök suunaga eest taha vastu sääreluu ülemist osa.

Samuti võivad ristatisidemete rebendeid põhjustada järsud suunamuutmised, pöördliigutused või ülesirutus põlvest. Kahjuks ei saa sportides alati vigastusi vältida. I tase: side on venitatud ja valulik, kuid kiud ei ole rebenenud ja liiges on stabiilne. II tase: kiudude osaline rebend, kerge ebastabiilsus liigeses.

III tase: sideme kiud on täielikult rebenenud, põlv on ebastabiilne.