Haaratud võivad esmajoones olla põlveliiges, puusaliiges, pöidla põhiliiges või muu labakäeliiges, kuid artroos tabab sageli ka lülisammast. Liigeseid ümbritseb tugev kapsel, mis hoiab koos ja kaitseb liigestuvaid luid ja kõhre, stabiliseerides niimoodi liigest. Mõnikord ei kulu mõni liiges mitte vanadusest, vaid teistel põhjustel, näiteks kaasasündinud puusaliigeste arenguhäire düsplaasia ja teised liigest deformeerivad seisundid kiirendavad enneaegset kulumist. Osteoartroosi korral kõhr kahjustub ja kulub, mis põhjustab valu ning liigutuste jäikust liigeses.
Tugevda lihaseid Liigestega on alati seotud lihased: kui lihased on liigese ümber nõrgad, siis kajastub see ka liigese funktsioonis.
Kui ainult kõndida, siis see ei anna liigestele niipalju koormust. Kui palju siis käimisel põlv ikka paindub, võib-olla vaid 40 kraadi?
- Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad.
Käimine on hea kardiovaskulaarsüsteemile ja kalorite põletamiseks, aga liigese liikuvuse säilitamiseks see nii hea ei ole. Liigeseid tasub rohkem painutada ja sirutada, teha jõuharjutusi või harrastada joogat.
SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada
Kui liigest ei kasutata, siis muutub ka lihas nõrgaks, sest seda ei kasutata. Kui lihas on nõrk, siis liiges ei liigu. Isegi kui midagi ei valuta ja inimene on lihtsalt laisk ja ei liiguta, siis muutuvad lihased nõrgaks ja üldine võimekus kahaneb. See mõjutab juba kogu tervist.
Samal teemal
Treeni mõõdukalt Kui inimene hakkab ülekaalulisena sporti tegema, siis tasuks alustada tasakesi, et mitte liigeseid üle koormata, et mitte tekitada ortopeedilist stressi. Enamikule ei tee sport midagi halba, kui seda mõõdukalt teha.
Marika Jürgenson, Rahvasuu tahab ekslikult kõiki liigesevaevusi reumaks nimetada. Reumatoloogias tuntakse degeneratiivseid ehk organismi vananemisega seotud ja põletikulisi haigusi, kuid liigesehädade põhjuseks ei ole alati reumatoloogiline haigus, vaid ka spordi või tööga kaasnev ülekoormus ja traumad.
Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed. Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis. Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske.
Haiguse arenedes valu tugevneb ja kestab kauem. Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi — nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti.
Puusavalu ? Mis seda tekitada võib ?
Sõrmede osteoartroosi korral kasvavad liigeste servadele sageli luulised kannused, mille tulemusena liigesed puituvad, tursuvad, valutavad ja punetavad. Inimesel on valus trükkida või mängida klaverit.
Tavaliselt kahjustuvad pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrme põhiliigesed. Ülemäärane kehakaal suurendab koormust liigestele eriti põlvedelemille tulemusena kulub kõhrkude kiiremini.
Just seetõttu on rasvunud naistel neli korda suurem risk osteoartroosi tekkeks kui normaalse kaaluga naistel, meestel — viis korda. Ülemäärane kehamass suurendab osteoartroosi tekkimise riski kõigis liigestes, isegi sõrmeliigestes. Naistel tekib osteoartroos sagedamini kui meestel, eriti pärast Vanusega suureneb haiguse tekkimise risk. Liigeste traumad. Traumad nii spordi- kui ka olmetraumad suurendavad osteoartroosi tekkimise riski, isegi kui need on saadud paljude aastate eest.
Osteoartroosi tekkimise risk suureneb liigestele mõjuva pideva liigse koormuse korral. Puusapiirkonna probleemide mõju ümbritsevatele liigestele.
- SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada - Tervis Pluss
- Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
- Puusavalu ? Mis seda tekitada võib ? - Reakt Füsioteraapia
- Mis on osteoartroos - Põhjused & Leevendamine | Voltaren
- Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus.
Üheks põlveliigese vigastuse ning valu riskifaktoriteks on puusa piirkonna lihaste ebapiisav kontroll liikumistel, eriti siserotatsiooni ning adduktsiooni jala lähendamine küljelt suundades. Põlveliigeses võivad sellise lihaskontrolli häirumise tagajärjel tekkida patellafemoraalne põlvekedra ja reieluu vaheline valu, iliotibiaaltrakti valusündroom või ilmenda erinevaid vigastusi ACL, meniski traumad jt.
Puus ning alaselg liiguvad omavahel kooskõlas ning hästi koordineeritult, piirangud ühe liikuvuses mõjutavad ka teist. Puusaliigese patoloogiad võivad põhjustada alaselja nõgususe ning ristluu nurga sacral slope suurenemist, mis suurendab koormust alaselja selgroolülide omavahelistele struktuuridele. Spordis võib puusaliigese liikuvuse defitsiit esile kutsuda kompenseerivaid liikumismutreid alaseljast, mis võib aja möödudes tekitada valu sellised spordialad, kus on vaja puusa ning alaselja koos eksisteerivat liikumist — golf, tennis jt.
Nendest kuuest ainest aga loobu! Liikumine on iga inimese jaoks loomulik, liikuma peab igal juhul, ükskõik kui haige inimene on. Liigese puhul on väga tähtis säilitada liikuvuse amplituud — mida rohkem liiges liigub, kas või passiivselt, seda parem.
Samuti on leitud seos hüpermobiilse üliliikuva puusaliigese ning alaselja valu vahel. Femoroatsetabulaarne pitsumine Femoroatsetabulaarset pitsumist iseloomustab liigestuvate pindade anatoomiline eripära, mis piirab puusa liikuvust ning tekitab liikumisel valu. Anatoomilised muutused siinkohal liigne luumass tekivad tavaliselt reieluu pea CAM ning atsetabulumi ülemises osas PINCERsageli on probleem ka liigese ebaühtlases liigestumises.
On leitud ka seos lapsena põetud Perthese tõvega. Valu on sellise probleemi puhul kõige sagedasem kaebus, seda võib esineda mõjutatud küljel alates alaseljast kuni reie keskosani välja, sageli siiski ühes kindlas kohas.
Enamasti kannatavad selle käes noored ning keskealised mehed ning probleem võib olla omandatud või kaasasündinud. Omandatud pitsumine on sageli korduvate koormavate liigutuste tagajärg, näiteks pikaaegne kükitamine, autosse istumine ja sealt väljumine, puusa koormamine maksimaalsete rotatsioonasenditega, järsud pööramised, suunamuutused ja hüpped.