Teadlased on leidnud mitmeid võimalikke NHL-i teket põhjustavaid riskitegureid: NHL-i esineb tavaliselt inimestel, kellel on immuunsüsteemi häired autoimmuunhaigused krooniline autoimmuunne türeoidiit, tsöliaakia immuunpuudulikkus raske kombineeritud immuunpuudulikkus, hüpogammaglobulineemia, HIV NHL-i esineb mingil määral enam isikutel, kelle suguvõsas esineb lümfoomi, kuid see risk on väga väike. Mõnest agressiivsest lümfoomist on võimalik paraneda täielikult tervistuda. Erinevate ravimite annustamine väikeste kogustena aitab vähendada kõrvaltoimeid. Arengumaades nakatutakse tavaliselt enne viiendat eluaastat.

Nakkuslik mononukleoos Sissejuhatus: Nakkuslik mononukleoos on Epstein-Barr'i viiruse poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, mille põhilised haigustunnused on halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela- kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Arengumaades nakatutakse tavaliselt enne viiendat eluaastat. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kulgeb haigus mononukleoosile iseloomuliku haiguspildiga.

Mononukleoosile on iseloomulik sporaadiline haigestumine, kuid võivad esineda ka puhangud.

Haigustekitaja: Mucoosaliigese poletik viirus EBV kuulub herpesviiruste hulka ja on üks levinumaid viirusi inimesel. Viirus paljuneb suu- ja neelu limaskestal ning süljenäärmetes, sattudes edasi verre.

Nakkusallikas: Nakkusallikaks on viirust eritavad haiged või viirusekandjad. Haigestumisjärgselt võib viiruse eritamine sülje või uriiniga kesta aasta või enam.

Kurgumandlite põletikud võivad tekitada teisigi probleeme peale piinava kurguvalu

Levimine: Sumptomid poletiku uhise levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu. Väikelapsed nakatuvad tihti haigustekitajaga saastunud mänguasjade või muude esemete kaudu. Noored võivad nakatuda suudlemisel haiguse inglisekeelne nimetus "kissing disease"samuti teiste inimestega samast pudelist või tassist joomisel. Õhu kaudu piisknakkusena viirus ei levi.

Peiteperiood: Peiteperiood on 4 kuni sumptomid poletiku uhise nädalat. Haigusnähud: Eelkooliealistel lastel kulgeb haigus tavaliselt asümptomaatiliselt või üldiste haigusnähtudega.

Noorukieas haigestuvad umbes pooled nakatunutest.

Sümptomid on seda rohkem väljendunud ja tüsistuste risk seda suurem, mida vanem on patsient. Mononukleoosile on iseloomulik kõrge palavik, kurguvalu, mandlite põletik, kukla- kaela- ja kaenlaaluste lümfisõlmede või põrna suurenemine, maksapõletik.

Need haigusnähud ei esine korraga - ükskõik milline neist võib olla ka haiguse ainsaks nähuks.

Lisaks võib esineda ka turse silmade ümber ning peenetäpiline lööve kehal. Tavaliselt paraneb haige mõne nädala jooksul, kuid mõnel juhul võivad tekkida tüsistused: südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelmete põletik või trombotsütopeenia. Suurenenud lümfisõlmed muutuvad taas normaalseks umbes kolmandal haigusnädalal, väsimus ja nõrkustunne võivad kesta mitu kuud. Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja antikehade tuvastamisega veres seroloogilise uuringuga.

Nakkuslik mononukleoos

Ennetamine: Tuleb hoiduda lähikontaktist haigega, mitte kasutada temaga ühiseid nõusid ja esemeid, mis võivad olla süljega saastunud. Oluline on isikliku hügieeni reeglite täitmine, eeskätt käte pesemine seebi ja veega. Tuleb hoiduda jookide tarbimist ühistest pudelitest, et vältida kokkupuudet teise inimese süljega.