Nagu ka Israeli puhul, sai töö selle nimel alguse memoriaali avamise päeval. Olen hakanud oma töös tundma üht raskesti sõnastatavat tunnet, mida võiks nimetada aukartuseks valu ees.

Siseministeerium ei lubaks koosellunud paaridel ühist nime võtta

Vehib punalippudega ja hüüab loosungeid? Mulle oli Ajakirjanike Liit kasulik 20 aastat tagasi, kui ma ohjeldamatu pidutsejana nende elitaarsesse baari sattusin. Praegu on selles paigas Narva maanteel tore kohvik nimega Kompott.

Onude ja tädide liit. Koosolekut vedas selleaegne tipp-pressifotograaf Harald Lepikson, kes oli ühingu esimees.

1. Põhja-Korea – Vikipeedia
2. Artriidi liigeste kreem
3. Rosa orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim.
4. Tõnu Lehtsaar: aukartus valu ees | Arvamus | ERR
5. Arvamus: liitumiste valud ja mõnud – mirkomiilits.ee
6. Markerid liigeste poletik
7. Liigeste ravi

Teemad võisid olla tähtsad aga mulle jäid need kaugeks. Vist pandi paika isegi järgmise koosoleku toimumise aeg aga sinna ma enam ei läinud.

• Siseministeerium ei lubaks koosellunud paaridel ühist nime võtta - Delfi
• Tosine valu uhises mida teha
• Kes parajasti ei rooma, püsib vagusi - Tänane leht
• Kuula artiklit Kaks aastat pärast Estonia katastroofi pole hukkunute lähedaste lein vaibunud.
• Valu jääb alles - Eesti Päevaleht
• Vabariigi President reisilaeva "Estonia" hukkumise mälestusaktusel 1. oktoobril
• kibuvits - liigikirjeldus

Hiljem ma sellest ühingust enam ei kuulnud ka. Aasta siis võis olla Hinnasurve liit.

Valu jääb alles

Järgmisel korral tuli fotograafide liidu loomine jutuks umbes Nende eesmärk oli liidu abil hinnakirju korrastada. Kuhu nad maetud on, ei tea täna enam keegi.

Küüditamisest puudutatud inimesed helistavad ja saadavad kirju koos hulga ajalooliste dokumentidega. Mõni eakam inimene tuleb ka ise kohale. See on lihtsalt nii valus.

Tõnu Lehtsaar: aukartus valu ees

Ka Riina Lensment märkas, et tema vanaema Helmi oli memoriaalil eri nimedega kirjas lausa kahes kohas. Ja ehkki lähedased on tema vanavanaema alati teadnud Liisu Pikkurina, läheb memoriaalile kirja siiski Liisa Pikkur, sest just selline nimeversioon on kirjas ametlikes dokumentides.

Heldin Alliku sõnul ongi tihtipeale nii, et lähedased teavad, et nende esivanemate nime kirjutati ühtmoodi, samal ajal kui näiteks passi kirjutati nimi teistmoodi. Juhtus ju toonastel segastel aegadel isegi ametlikes dokumentides segaseid lugusid — Kaarlist võis mingi hetk saada Karl või vastupidi —, aga memoriaalile läks kirja siiski passi talletatud nimi.

Suures režiimis oli ikka lohakaid või pahatahtlikke inimesi,» lisab Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige, ajaloodoktor Meelis Maripuu. Põhjus võib olla selles, et kui elektroonilisse memoriaali lähevadki kirja kõigi nende inimeste nimed, kes repressioonide ohvriks langesid, siis memoriaali tarvis tuli valik teha. Puhtfüüsiliselt ei oleks kõik nimed ära mahtunud. Niisiis talletati seinale need inimesed, kes Nõukogude Liidu terrori käigus hukkusid — kes mõrvati, kes surid vangistuses või asumisel.

Põhja-Korea

Et nende inimeste sugulastel oleks koht, kus mälestada. Teadlikult jäetigi tühi ruum, kuhu nimesid lisada. Represseeritute lähedased on teaduritele saatnud hulga dokumente.

Vaja on ka surmadaatumit, mille kohta võiks ideaalis ka vastav dokument olla. Meelis Maripuu.

Arvamus: liitumiste valud ja mõnud

Enamike inimeste puhul leiab arhiivist küll info, et ta represseeriti, kuid puudub selgus, kas ta mõrvati, suri laagris või asumisel või hoopis vabanes hiljem. Kindlasti on suur ka nende inimeste hulk, kelle puhul me ei suudagi Eestis olemasolevate dokumentide alusel nende saatust välja selgitada. Ta näitab dokumente, mis talle on saadetud või toodud — surmatunnistused, kirjad kodustele, ümbrikutäis käsikirju ja mälestusi, fotod ja kõik muu, mis võiks aidata kellegi kadunud lähedase lugu lahti harutada.

Kokku on poole aasta jooksul internetis memoriaali kodulehe kaudu tagasisidet antud inimese kohta. On täpsustatud või lisatud faktilist informatsiooni, kuid jagatud ka isiklikke mälestusi. Allik ja Maripuu julgustavad, et nendega võib ühendust võtta või internetis tagasisidet anda ka siis, kui pereliikmel on vaid pisike infokild. Küll aga ei oska ta ennustada, kui kaua nende nimedega memoriaali tarvis tegeldakse. Kuus aastat hiljem Mari suri.

Sinnasamasse eestlaste surnuaiale ta ka maeti. Need, kes hiljem koju saabusid, rääkisid, et sinna olevat pärast tehtud karjamaa.

Nimelt on tolleaegsetes dokumentides Mari Israeli surmaajaks märgitud Ka memoriaali tarvis infot kogunud Eesti Memento Liidul olid just seesugused andmed. Presidendi sõnul ehitatakse laevu, nagu ka tulevikku, selleks, et nad meid kindlalt eesmärgile kannaksid. Loomulikult teen ma nüüd uusi tulevikuplaane, kuid ma olen üksi ega saa sellest tundest üle ega ümber," tunnistab noormees. President Meri lubab oma kõnes seista Läänemere suurima rahuaegse mereõnnetuse põhjuste väljaselgitamise eest.

Sajad kirjad ja emotsionaalsed kohtumised. Maarjamäe memoriaal saab juurde 200 nime

Lained hoiavad oma saladusi ja Estonia hukkumine on üks nendest saladustest, räägib president. Noormehele kalli neiu nimi ei ilmunud kordagi päästetute nimekirja, tema lootusi ei hoitud asjatult alles.

Hukkunute lähedased tulevad vaikselt mälestusmärgi juurde ja asetavad sellele lilli, pärgi ja küünlaid. Mälestusmärk sümboliseerib laeva katkenud teed. Tee lõpp jääb üle Rannavärava mäe järsu külje õhku rippuma, samuti nagu jäid õhku Estonial hukkunud inimeste tegemised ja tulevikuplaanid.