Ülemäärane kehakaal suurendab koormust liigestele eriti põlvedele , mille tulemusena kulub kõhrkude kiiremini. Vaevused on tingitud luumurdudest.

Osteoartroos võib ilmneda erinevalt: mõnel tekib perioodiliselt kerge valu ja jäikus liigestes, teistel põhjustab haigus invaliidsust. Osteoartroos võib kahjustada kõiki liigeseid, kõige sagedamini põlvi ja sõrmeliigeseid. Mis on osteoartroosi põhjused? Liigest moodustavate luude pind on normaalselt kaetud kõhrekihiga. Kõhr meenutab kummikatet: tänu oma tihedusele ja elastsusele pehmendab see lööke ja tagab liigeses liigutuste sujuvuse.

Osteoartroosi korral kõhr kahjustub ja kulub, mis põhjustab valu ning liigutuste jäikust liigeses. Kas on tõsi, et osteoartroos tekib ainult eakatel, kui liigestes kulub kõhr aja jooksul ära? See ei ole üldse nii. Jah, kõige sagedamini esineb osteoartroos üle aastastel inimestel, kuid see võib tekkida igas vanuses, tavaliselt alates Kõhre, mis amortiseerib liigest, nimetatakse klaasitaoliseks ehk hüaliinseks kreeka sõnast hyalos — klaassest selle kõhre õhuke kiht sarnaneb klaasiga.

Kui siiski nii juhtub, hävib luukude, tekivad luukasvised, mida nimetatakse kannusteks. Liigesesse satuvad luu ja kõhre tükid. Haiguse viimastes staadiumides kulub kõhr täielikult maha, mille tulemusena hõõruvad liikumisel luud üksteise vastu, liiges kahjustub veel rohkem ja valu tugevneb. Liikumine kahjustatud liigeses muutub peaaegu võimatuks ja põhjustab tugevat valu. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel. Vereproovid on korras.

RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all.

Main navigation

Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega. Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist.

Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi.

Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju.

Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised rindkere ravi keskkonnategurid.

Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast.

Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.

Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti.

Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige hoorudes valu liigeste ja lihaste valu, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed.

Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral. Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.

See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi.

Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.

Valu põhjused

Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb.

Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel.

Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta.

Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.

Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud.

Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus.

Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga.

Header top

RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu. Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine.

Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust.

Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad.

Kirjutage oma ülevaade

Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid. Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid. On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada.

Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini. Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu.

Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul. Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku!

Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks.

Miks põlves krigiseb: taastusraviarst selgitab liigeshaiguste tekke ja õige ravi tagamaid

PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna.

Kasutamine: · ml päevas. Läänemaades tehakse refleksoloogiat sageli just neil punktidel. Stimuleerides närvilõpmeid ja punktikesi jalataldadel parandame vereringet ja energiavoolu probleemsetesse aladesse eemaldades sealt jääkainete ladestused ja väljutades mürke.

Märk, et tegemist võib olla jääkainete ja mürkide ladestumisega kehas väljendub järgnevate sümptomitena: peavalud, halb nahatoon ja vistrikud, ülekaal, ärrituvus, halb hingeõhk, väsimus ja depressioon.

Plaastris sisalduv puuäädikaessents aitab imava toime tõttu jalatalla kaudu jääkaineid kehast välja viia, tugevdades selliselt keha immuunsüsteemi, parandades vereringet ja kiirendades ainevahetust.

Seega oleme päeval erksamad, tugevama tervisega ja tänu keha puhastumisele võib võtta ka kaalust alla. Plaastri kasutamine annab elujõudu ja stabiliseerib und, aitab leevendada kerget valu ja paistetust nt spordivigastuste puhul ning parandada üldist terviseseisundit paraneb vere- ja lümfiringe, stimuleeritud saavad kõik eritusorganid, immuunsüsteem.

1. Valuvaigistavad on Ben-Gay, Mobilat, põletiku- ja tursevastased Feldene, Dolgit, eraldi võib mainida veel määrdeid, mida kasutatakse närvihaiguste Viprosal ja veenihaiguste puhul Hirudoid, Troxevasin, Essaven.
2. Valutab kaes ja paisub
3. Põlveliigese endoproteesimine | Ida-Tallinna Keskhaigla
4. Mida rohkem haigus areneb, seda rohkem mõjutab see inimese üldist seisundit: võib ilmneda palavik, ilmneda keha mürgistus jne.
5. Suhtes kasutamine klopsake ravi
6. Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.
7. Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus.
8. Hommikune liigesevalu

Kõik see toimub sel ajal kui magate. Ained, mis sisalduvad plaastrites stimuleerivad reflektoorseid punkte ja omavad peaaegu sama efekti nagu jalatalla punktmassaažki.

Näiteks migreeni puhul on saavutatud eriti häid tulemusi kandes plaastreid varvaste all, kus asuvad otsmiku, aju ja kaela reflektoorsed punktid. Plaaster on loodustoode — see ei ole ravim. Korduma kippuvad küsimused: Kuidas kasutada?

Lihtsalt paigalda jalaplaastrid jalataldadele enne magama minemist.

Saada sõbrale

Plaastri mõju tunned natukese aja pärast kerge soojusena jalgades. See tuleneb vereringe aktiveerumisest. Plaastreid tuleks kanda vähemalt 8 tundi.