Teisalt aga võivad need koormata ja kulutada põletikulisi liigeseid ja lihaseid ning just seetõttu on tähtis omandada liigeseid säästvad töövõtted. Spordis võib puusaliigese liikuvuse defitsiit esile kutsuda kompenseerivaid liikumismutreid alaseljast, mis võib aja möödudes tekitada valu sellised spordialad, kus on vaja puusa ning alaselja koos eksisteerivat liikumist — golf, tennis jt. Ka pärast traumat võib kulumine kiireneda. Sümptomiks on tavaliselt ajaga progresseeruv valu, mis võib võimenduda liikumisel, pikaaegsel seismisel või külma ilma korral. Soojendavad salvid Rõske ja külma tõttu valutavad liigesed tahavad sageli sooja.
Kuigi puusaliiges on sarnane õlaliigesele keraliiges on siiski alajäseme liiges võrreldes õlaga tunduvalt stabiilsem. Puusaliigest liigutavad lihased tagavad mitmeid liikumissuundasid: painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine ning sise- ja välisrotatsioon.
Tuhara ja reie piirkonda läbib ka inimkeha suurim ning pikim närv — istmikunärv. Puusaliiges on tänu nendele struktuuridele väga tugev ning selle ehitus eraldab inimest ülejäänud umbes kahesaja viiekümnest liigist primaatidest, võimaldades meil käia kahel jalal.
Liigeste kulumisest pole pääsu
Tugevusest hoolimata võib puusa piirkond meid vahel alt vedada ja hakata tekitama valu. Selles artiklis tuleb juttu, mis võib puusa piirkonnas valu põhjustada ning kuidas see ülejäänud keha mõjutab. Puusapiirkonna probleemide mõju ümbritsevatele liigestele. Üheks põlveliigese vigastuse ning valu riskifaktoriteks on puusa piirkonna lihaste ebapiisav kontroll liikumistel, eriti siserotatsiooni ning adduktsiooni jala lähendamine küljelt suundades.
Põlveliigeses võivad sellise lihaskontrolli häirumise tagajärjel tekkida patellafemoraalne põlvekedra ja reieluu vaheline valu, iliotibiaaltrakti valusündroom või ilmenda erinevaid vigastusi ACL, meniski traumad jt.
Puus ning alaselg liiguvad omavahel kooskõlas ning hästi koordineeritult, piirangud ühe liikuvuses mõjutavad ka teist.
Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet. Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus. Viga saanud põlve ei tohi keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama.
Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused. Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde. Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb.
Puusavalu ? Mis seda tekitada võib ?
Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata nii vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus.
Kõige värskemad Tervise uudised otse sinu postkasti Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekkivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist.
Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks. Noorematel vallandab osteoartroosi sageli liigesevigastus.
Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi.
Saada lugu
Koguni pooltel ligi 70aastastel võib esineda liigesekulumist vähemalt ühes liigeses. Kui juba valutab, siis miks sa teed sama asja? Tee siis mingeid muid harjutusi, lahenda see probleem ja taastu traumast, mitte ära tee uuesti sama harjutust, mis liigese valusaks tegi.
Trauma võib kiirendada artroosi teket. Söö mitmekülgselt Ma ei ole näinud sellist toiduainet, mis oleks liigesele kasulik või vastupidi, kahjulik. Söö mitmekülgselt — see on põhjendatud ja tõenduspõhine soovitus. Tasakaalus ja mitmekülgne söömine on oluline, ka kaloraaži ei tohiks ületada. Tugeva valuga mine arsti juurde Erakorraliselt peaks arsti poole pöörduma, kui on trauma ja liiges näeb välja väga teistsugune või liigub teistmoodi kui tavaliselt ja on väljakannatamatu valu.
Liigesekulumuse tundemärgid on just sellised Kodutohter Loodusseaduste vastu ei saa - kõik, mis liigub, see ka kulub. Shutterstock Liigesekulumus ehk osteo artroos on kõige tavalisem liigesehaigus. Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale inimestest põhjustab see raskeid vaevusi.
Kui liiges on punane, on palavik ja tugev valu, siis samuti. Muud asjad nii kiiret sekkumist ei vaja.
- Alabaya liigeste ravi
- Puusavalu ? Mis seda tekitada võib ? - Reakt Füsioteraapia
- Liigeste kulumisest pole pääsu - Tervis
Kõhre elastsus kaob, see hakkab pragunema, kestendama ja kulub õhemaks. Liigesepinnad muutuvad karedaks ning mehaaniline koormus ja hõõrdumine hakkavad liigeses valu tekitama. Väldi ülekaalu Haiguse väljakujunemist saab tervislikku kehakaalu hoides aeglustada.
Mis seda tekitada võib?
Ülekaal hoiab liigesed pidevalt ebaloomulikult kõrge pinge all, vähene liikumine omakorda võib aga viia kõhre ebapiisava varustamiseni hapniku ja toitainetega. Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.
Nendest kuuest ainest aga loobu! Liikumine on iga inimese jaoks loomulik, liikuma peab igal juhul, ükskõik kui haige inimene on.
Treeninguplaani koostamisel tuleb arvesse võtta ka muud igapäevast liikumist. Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse ei lähe mitte ainult tund trennisaalis, vaid kogu päevane liikumine — olgu selleks siis jala poodiminek, aiatööd või muruniitmine.
Liigu ja treeni mitmekülgselt.
Kui täna käisid jooksmas, siis homme mine rattaga sõitma. Kui liigesed annavad tunda, võta sügisest kevadeni D-vitamiini.
Proviisor annab nõu: mida teha, kui liigesed on "roostes" ja valutavad
Anna liigestele puhkust. Tervisesportlasele ei ole vaja mingeid toidulisandeid, puhta vee tarbimisest piisab täiesti. Millal pöörduda arsti poole?