Treenida tuleb nii kõhu- kui ka seljalihaseid. Uurimustest ilmneb, et röntgenuuringud ei paranda tavalise seljavaluga patsientide ravitulemusi. Seletusi otsivad arstid seostavad tavalist seljavalu lihaspõletiku ja -pingetega, venituste ja nihestuste, pitsunud närvide, ishiase, lülivaheketta väljasopistumise, halva rühi ja selja ebanormaalsete kõverustega.

Ardo Kaljuvee 1 Oh, kuidas mu selg valutab! Kui te pole kunagi seda kurtnud, siis olete küll üks vähestest õnnelikest, keda on säästetud. Seljavalu on üldkokku-võttes sageduselt viies probleem, mis sunnib ameeriklasi arsti poole pöörduma. Ja see probleem on midagi palju enamat kui ainult valu ja ebamugavustunne — ravi ja kaotatud töövõime lähevad maksma üle 50 miljardi dollari aastas.

Tuum on seesmine, pehme osa. Ketta tuum on oma koostuselt sarnane krabilihaga ja annab seetõttu lülisambale vetruvuse.

Seljaaju närvijuured vahendavad informatsiooni meie jäsemete ja aju vahel. Vahel on ka närvijuured seljavalude põhjustajad. Valu alaseljas, ühes või mõlemas jalas võib tekkida närvijuure ärritusest või ka pitsumisest, mille põhjustab lülidevaheline ketas või luuogad. Põhjused, mis kutsuvad esile seljavalu on lülidevahelise ketta trauma ja degeneratsiooni tulemus. Degeneratsioon on protsess kus kõhre libisemine muutub järjest halvemaks, just nagu kulub ära teie lemmik teksapüksid.

Lülidevaheline ketas on allutatud erinevatele pinge tüüpidele kui me igapäevaselt kasutame oma selga Üldiselt toimib ketas kui amortisaator, muutes lülisamba liikumised lülidevahelise ketta kokku surumiseks e.

Lülidevaheline fasett liiges peab teostama liikumise ülekannet, mis tekivad painutusel.

Üheaegselt toimuvad painutused ja pöörded on kõige suurem pinge lülisambale — eriti aga lülidevahelisele kettale.

Lüli normaalse liikumise korral toimib lüli kui amortisaator. Tegelikult kõige varasemad muutused lülidevahelises kettas on kõhrevõrus tekkivad rebendid. Need rebendid paranevad ja moodustavad armkoe. Armkude aga ei ole nii tugev kui seda on normaalne kude. Kui aga neid kõhre rebendeid tekib palju ja tihti, siis viib see armistumine lõpuks ketta degeneratsioonini.

Sinu seljavalu

Mõned seljavalude põhjused ei ole seotud lülisamba degeneratsiooniga. Vajalik on teostada ka vereanalüüsid, mis näitavad põletikulise protsessi olemasolu organismis. Haigused alaselja piirkonnas paiknevates organites võivad põhjustada alaselja valusid.

Need võivad olla aordi aneürism, neeru probleemid, mao ja kasteistsõrmiku haavandid. Järelikult on võimalik ka eriliste uuringute vajadus selgitamaks seljavalude põhjusi.

Rebendid on radiaalsed või ringjad, sellest sõltub ka valu kandumine jäsemetesse. Võivad iseeneslikult terveneda 6 kuu jooksul ilma ravita. Osadel juhtudel ei toimu paranemist ja protsess muutub krooniliseks Ilmnevad sagedamini 5nda ja 6nda kaelalülide vahelises diskis. Alaseljas aga 5nda nimme ja 1.

Tekkivad kanduvad valud vastava närvijuure alal. Mehhanism - Fibroosrõnga rebend võimaldab diski tuumas sisalduva põletikumediaatori fosfolipaas A2 lekke epiduraal ruumi, kus kutsub esile lähedalasuvate närvijuurte põletikulise reaktsiooni keemiline radikuliit.

Kaasuvad kanduvad valud istmikunärvis ja õlanärvis koos vastava närvijuure düsfunktsiooniga. Kaua ja sagedasti kestnud rebendid võivad viia diski väljapunnumisele või isegi diskisonga e. Diski prolaps e. Sõltudes sopistuse suunast ja suurusest tekib kas ühe või mitme närvijuure pitsumine. Mõned kesksed diski väljasopistused võivad suruda seljaajule tekitades haiguse mida nimetatakse müelopaatiaks ja ristluu närvijuurte tüvele "hobusesabale"kutsudes esile põie,soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid.

Selline seisund vajab kiiret täpsustavat uuringut, et hoida ära jääva neuroloogilise kahjustuse teket. Jääv jala nõrkus ja uriini pidamatus tekib kui lükata edasi opratsiooni. Väiksemad diski prolapsid, millega ei kaasne suurt jalanõrkust või põie funktsiooni häirumist, võib ravida konservatiivselt aktiivse rehabilitatsiooni programmi alusel.

Spinaal stenoos Spinaal stenoos- tähendab lülisamba kanali luulise diameetri ahenemist lülisamba ühes või mitmes osas. Kõige suurema tõenäosusega toimub protsess nimmeosas sageli koos väikese lülidevahelise ketta väljapunnumisega ja fassettliigese hüpertroofiaga suurenemisega Seisund võib kutsuda esile seljavalu ja valu kandumist jalga Põhjused - võib olla kaasasündinud või degeneratsiooni tulemus Sümptomid - selle all kannatajad kurdavad teatud distantsi kõndimise järel seljavalu teket, seljavalu koos kandumisega jalga, jala tuimust ja nõrkust spinaalne lonkamine Mehhanism - Kõndimisel vajavad nimmeosa närvid rohkem hapnikku ja see eeldab suurenenud verevoolu närvidesse.

Selgroog pole loomulikult üksik luu, vaid sammas, mis koosneb 24 iseseisvast luust ehk seljalülist ehk lülikehast. Alumised viis lüli asuvad lülisamba nimme-ristluuosas, mis paikneb ristluu kohal. Ristluu on seotud kahe niudeluuga, moodustades vaagna.

Valdav osa seljavaludest ilmneb nende läheduses. Lülikehad on üksteisest eraldatud lülivaheketastega, mis toimivad kui amortisaatorid ehk põrutuse pehmendajad. Igal diskusel on geeljas sisu, mida ümbritseb fibrooskoest kapsel.

Arst vastas:

Seljaajust väljuvad lülide vahel kulgevad närvijuured. Seljanärvid edastavad lihastesse liigutustega seotud käsklusi ja toovad seljaajju tundlikkusega seotud signaale. Rühm vastupidavaid kõõluseid hoiab lülikehasid paigal ja tugevad lihased jooksevad mööda lülisamba külgi, toetades seda täiendavalt ning aidates selga painutada, keerata ja sirutada. Ei tohi unustada ka kõhu- vaagna- ja puusapiirkonna lihaseid, mis aitavad säilitada selja loomulikku kõverust ja annavad omapoolse panuse keharaskuse toetamisele.

Fenomen Bruno Gröning - dokumentaalfilm - 1. osa

Pingeseisundid Selg peab tegema rasket tööd. See peab olema tugev ja stabiilne, võimaldamaks meil käia kahel jalal. Samas peab olema selg piisavalt paindlik, et saaksime end painutada ja keerata. Suur osa koormusest langeb alaseljale. Veelgi enam — selg peab taluma lisakoormust, kui tõstame raskeid asju.

Ja kui hoiame raskust kehast eemal, siis käed toimivad kangina, suurendades oluliselt seljale antavat koormust. Näiteks mehel, kes kannab kätel 13,6 kg raskust, langeb alaseljale ,1 kg koormus. Seda on liiga palju tahta ning inimese vananedes tema lülivaheketaste elastsus väheneb, lihaste jõud raugeb ja kõõlused muutuvad jäigemaks. Kõike seda arvestades on ime, et alaseljavalud pole veelgi sagedasemad. Valu vallandumine Seljavalu võib alata järk-järgult tugevamaks muutuva tüütu valuna või tabada ootamatu hoona.

Mõned saavad viidata ühele valu vallandajale, näiteks raskuse tõstmisele või järsule liigutusele. Sagedamini on aga valu vallandav sündmus palju lihtsam — tavaline aevastus, kummardumine kingapaelte sidumiseks või pliiatsi maast tõstmiseks ning tualetipotilt tõusmine on vaid mõned paljudest igapäevategevustest, mis võivad vallandada seljavaluhood.

Samas, paljudel juhtudel algab valu nähtava põhjuseta.

Külastaja küsib:

Mis põhjustab seljavalu? Teooriaid on palju. Valdaval osal juhtudest on alaseljavalul mehaaniline põhjus, mida ei saa täpselt välja tuua. Seletusi otsivad arstid seostavad tavalist seljavalu lihaspõletiku ja -pingetega, venituste ja nihestuste, pitsunud närvide, ishiase, lülivaheketta väljasopistumise, halva rühi ja selja ebanormaalsete kõverustega.

Tõenäoliselt on tavaline äge seljavalu põhjustatud nende tegurite kombinatsioonist — valu, lihaspinge, põletiku ja närviärrituse nõiaringist. Olles tavapärasemad eakamate inimeste hulgas, põhjustavad need probleemid tavaliselt püsivat, tüütut, kerget kuni mõõdukat valu. Kui artriidi tekitatud luulised moodustised ahendavad seljaajukanalit nii palju, et tekib surve närvidele, siis võib seljaajukanali ahenemine põhjustada valu seljas, tuharas ja jalas, mis sageli vallandub kõndimisel, kuid mitte ratta-sõidul või muude kliinik ravi liigesed juures, mille korral selg on painutatud.

Selline valu on tavaliselt äkiline ja tugev ning et kompressioonmurdude peasüüdlane on osteoporoos, siis esineb seda naistel sagedamini kui meestel. Millal peaks muret tundma? On hulk teisi põhjusi, mis võivad mõnikord seljavalu tekitada. Võimalikud põhjused on infektsioonid, veresoonkonnahaigused, kasvajad ja kõhuõõne, pärasoole, vaagnaelundite või eesnäärmehaigused, mille valu kandub selga. Te ei pea neid kõiki teadma ja veel vähem ise endale diagnoosi panema. Üheksal juhul kümnest on alaseljavalu tingitud mehaanilistest probleemidest ega vaja eriuuringuid või keerulist ravi.

Kuid te peate teadma ohumärke, mis viitavad tõsistele, erakorralist abi vajavatele probleemidele. Ohumärkide nimekiri on pikk ja kuigi kõik seljahaiged peaksid neid teadma, kogevad neid vaid vähesed. Seejuures asjad, mis panevad patsiente kõige rohkem muret tundma, ei kuulu samasse nimekirja, mis paneb arste muretsema.

Valu tugevus ei ole seotud probleemi tõsidusega — kohutava valu käes vaevlevate patsientide puhul ei ole tüsistused tõenäolisemad kui nende puhul, kelle valu on nõrk või mõõduka tugevusega.

Samamoodi ei ole võimetus sirutada ja normaalselt seista või kõndida häiresümptom, kuigi see põhjustab kindlasti olulist ebamugavust. Röntgenuuringud, skaneeringud ja laborianalüüsid See on instinktiivne käitumine, et enamik seljavaluhoogude käes kannatavatest inimestest ootab oma arstilt röntgenuuringut.

Põhjused Lihtsad seljavalud On põhjustatud tavaliselt lihtsatest lihaspingetest, rühihäiretest ja mehhaanilisest lihas düsbalansist. Valu põhjus on tavaliselt tingitud lihastest tulevast valust ja ei pruugi olla seotud mingi pataloogilise protsessiga.

Loomulikult tahavad nad selgitada, mis on valesti. Meie hi-tech-ühiskonnas eeldavad paljud, et neile on tagatud MRT-uuring.

Alaseljavalu – haiguse põhjused, vaevused ja diagnoos

Aga ägeda seljavalu korral ei ole piltdiagnostikast kasu. Sel juhul on keerulisem valu vähendada ja vaja on veelgi rohkem Sinu enda aktiivsust, spetsialistide sekkumist ja ravimeid. Kroonilise valu korral tuleks valuravi üle vaadata.

Teinekord on tarvis hoopis tõhustada muid raviaspekte taastusravi, soovitada kognitiiv-käitumuslikku teraapiat jm ja üle vaadata valuraviskeem. Täiendavate ravimeetodite suhtes pea nõu oma perearstiga. Kui esmane valu vaibub, on soovitatav jätkata harjutustega. Vajaduse korral suunab arst su füsioterapeudile, kes õpetab harjutusi ning jälgib, et need oleksid jõukohased ja õigesti sooritatud.

Väliselt suurte tugevate lihastega inimesed üllatuvad sageli, kui saavad teada, et teatud lihased on neil hoopiski nõrgad ja ka neid tuleb eraldi treenida. Füsioterapeut koostab sobiva harjutuskava. Edasi tuleb harjutustega ise jätkata. Mõõdukas koormus ja oma lihaste hooldamine tagab selle, et Sinu valu leeveneb või kaob, samuti väheneb nii valu kordumise või krooniliseks muutumise risk.

Võiksid proovida ka vees liikumist. Sellest võib taastumisel kasu olla, sest seljavaevustega inimestel soovitatakse vees võimelda ja ujuda. Kui su valu ei vaibu nii lihtsalt või jääb häirima üle 8 nädala, siis läheb vaja kompleksset taastusravi.

Selleks suunab perearst sind taastusarstile, kes koostab individuaalse raviplaani. Taastusarst kasutab kombineeritud ravi ja kaasab vajaduse korral teised taastusravimeeskonna liikmed füsioterapeut, kliiniline psühholoog. Sageli loodetakse rohkem abi passiivsetest ravimeetoditest, kus inimene ise aktiivselt ei osale, nagu elektriravi, venitusravi, manuaalteraapia ja massaaž. Võtmetähtsusega on aga enda aktiivsus ja edasine füüsilise vormi taastamine, parandamine ja säilitamine.

Siiski võivad manuaalteraapia, nõelravi ja massaaž koos harjutustega valu leevendada. Elektriravi ja ortooside kasutamist alaseljavalu puhul ei soovitata. Väga ägeda seljavalu faasis tuleks soojendavaid kreeme ja soojaprotseduure nt parafiin ja muda alguses ettevaatusega kasutada, sest need võivad selja­ valu süvendada.

Enamasti sobivad need hästi valu vaibefaasis ja kroonilise valu korral. Kroonilise seljavalu korral võib Sinu taastusravi kauem kesta, selle raames koostab füsioterapeut individuaalse harjutusprogrammi, mis arvestab Sinu seisundit.