Mõnikord ei kulu mõni liiges mitte vanadusest, vaid teistel põhjustel, näiteks kaasasündinud puusaliigeste arenguhäire düsplaasia ja teised liigest deformeerivad seisundid kiirendavad enneaegset kulumist. Siis on aeg ravida operatiivselt, Eestis paigaldatakse endoproteesitakse umbes tehisliigest aastas. Sportides tuleb ette traumasid, mis võivad liigest või seda ümbritsevaid kudesid kahjustada ning soodustada samuti artroosi teket. Esmaabina tuleks iga kolme-nelja tunni järel haiget piirkonda paarikümne minuti jooksul jääga jahutada: sobilikud on nii rätiku sisse mässitud külmakott kui ka sügavkülmikus leiduvad marja- või juurviljapakid.

Nende kõikide oluline sümptom on valu.

SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada

Puhkust ja rahu Üleliigset või ühekülgset koormust liigestele põhjustavad kõige sagedamini raske füüsiline töö ja sportimine, lisaks valesti sooritatud liigutused ja ülekaal. Füüsilise ülekoormuse korral ei pruugi üldjuhul olla kahjustatud liiges ise, põletikust on haaratud liigesekapsel, kõõlused ja kõõluste kinnituskohad luudel. Korralikult välja ravimata liigesekapsli ja kõõluste põletik võib põhjustada kroonilist liigesehaigust. Seega vajab nii sporditrauma kui ka tööga ülekoormatud liiges ühtmoodi ja hoolikat ravi.

Kõige vigastustealtim liiges on põlv: põlvetraumad tekivad kõige sagedamini sportides.

Trauma korral on väga oluline mõne ööpäeva jooksul haiget liigest mitte koormata ja vajadusel piirata ka selle liikumist. Esmaabina tuleks iga kolme-nelja tunni järel haiget piirkonda paarikümne minuti jooksul jääga jahutada: sobilikud on nii rätiku sisse mässitud külmakott kui ka sügavkülmikus leiduvad marja- või juurviljapakid.

Seda protseduuri peaks kordama iga paari tunni järel, kuni valu hakkab vähenema ja turse teke pidurdub. Mõni päev hiljem võib jääkotiprotseduuri asendada haigele kohale jääkreemi määrimisega. Põletikku ja valu vähendavad ka apteegi käsimüügist saadavad valuvaigistid.

Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet. Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus.

FEET MASSAGE FOR ME -- New techniques

Viga saanud põlve ei tohi keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama. Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused. Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde.

Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb. Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata nii vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus.

Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist.

Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks. Noorematel vallandab osteoartroosi sageli liigesevigastus. Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi. Koguni pooltel ligi 70aastastel võib esineda liigesekulumist vähemalt ühes liigeses. Kuna pikka aega ei pruugi liigesekulumine raskeid vaevusi kaasa tuua, sunnib see haigus perearsti poole pöörduma vanemaealisi, kel on kulumisprotsess pahatihti juba kaugele arenenud ja liigesed vajavad juba asendamist proteesidega.

Ometi võimaldab õigeaegne haigusele jälile saamine liigesekulumist märkimisväärselt vähendada või koguni peatada. Haigussümptomiteks on õhtused koormusjärgsed valud ja lühiaegne kahjustatud liigese jäikus pärast koormusvaba aega.

Liigesevalu - Valu - Sümptomid

Liigeseid võivad kahjustada kõik jooksmisega seotud alad. Jooksmise tõttu tekivad liigestes mikrotraumad, mis hakkavad aja jooksul tunda andma. Liigestele on ohutum näiteks ujumine, rattasõit ja kepikõnd, mis tagavad sportimise ajal liigeste õige liikumise.

Muuda tööasendit Tähelepanu tuleks pöörata ka oma rühile ja kehaasendi kohendamisele. Tööd võiks plaanida nii, et iga natukese aja järel saab muuta keha asendit ja koormuse liiki. Raskusi tuleks teadlikult õigesti tõsta ja kanda, näiteks parem on kanda kahte pooltühja kotti kui ühte rasket.

Lisaks on suur kasu töötamist lihtsustavatest abiva- henditest, aeg-ajalt puhkamisest ja võimlemisest.

Liigeseid aitavad hoida sobiva kõrgusega jalatsid. Ebamugavad ja väga kõrge kontsaga või kontsata jalatsid kahjustavad liigeseid. Enda säästmiseks võiksid naised valida 3—4 cm kõrguse kannaosaga jalatsid. Ortopeedilisi jalatseid ei ole vaja kanda igaks juhuks, küll aga on nii ortopeedilised jalatsid kui ka sisetallad põhjendatud näiteks ülekaalu, pöia- kanna- või põlvevalude korral, jaladeformatsioonide, näiteks viltuse suure varba või väljaulatuva liigesenuki, aga ka lastel X-jalgsuse või väga painduvate liigeste korral.

Kui jaladeformatsioon on juba tekkinud, ei saa seda olematuks muuta, kuid ortopeediliste jalatsite abil saab takistada deformatsiooni arengut ning ennetada jalavaevuste teket.

Liigeste tervist mõjutab otseselt ka toit.

Puu- ja köögiviljade tarvitamine aitab saada piisavalt vitamiine. Hea on nn Vahemere dieet: köögivili ja mereannid, mis sisaldavad roh- kesti oomegarasvhappeid. Päeval on soovitatav juua kuni kaheksa klaasi vett.

Vähendada tuleks kiirete näkside ja magusa söömist. Piirama peab ka soola tarvitamist. Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad?

Liigesevalusid põhjustab kõige enam artroos, siis tulevad põletikulised liigesehaigused sagedasim reumatoidartriitka traumad või ülekoormusseisundid. Valu ei tähenda alati haiget liigest, vaevusi võivad tekitada ka liigesesidemed, lihased ja kõõlused või nende kinnituskohad.

SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada - Tervis Pluss

Artroos on seotud liigeste kulumisega ja see esineb tavaliselt eakamatel, kuigi üksikutel algab see haigus 40ndates eluaastates. Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed.

Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis. Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske.