Liigeste liikuvust saab patsient parandada võimlemisega, käimisega mitte jooksmisega , ujumisega soojas vees ja jalgrattasõiduga. Tegevusterapeut õpetab harjutusi kätele ja samuti liigeste säästmist, et haigusest puretud liigesed ei laguneks ülekoormatuse tõttu, sest haige liiges on nõrk. Dr Sooba on seda meelt, et liigesehaigustega kimpus olevad inimesed võiksid sanatooriume ja spaasid külastada pigem natuke enne niiske ja rõske sügisaja saabumist — septembri alguses, ehk isegi augusti lõpus. Aja sõrmed võimalikult laiali ja too tagasi kokku. Artroosi ennetava ravina kasutatakse kogu maailmas kõhreprotektoreid glükoosamiin- ja kondroitiinsulfaati.

Pöidlapõhimiku liiges, mida nimetatakse randme-kämblaliigeseks, on spetsialiseerunud sadulliiges, mille moodustavad väike randmeluu trapetsluu ja pöidla esimene luu kämblaluu. Sadulliiges võimaldab pöidlal teha mitmesuguseid liigutusi, sealhulgas üles ja alla liigutamine, pöidla liigutamine üle peopesa ning haaramine vt joonis 1.

Artriit pöidlapõhimikul

Kes sellesse haigestuvad? Osteoartriiti pöidlapõhimikul esineb kõige sagedamini üle aastastel naistel. Haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid sellise artriidi tekke eelsoodumusteks võivad olla geneetika, eelnevad vigastused, nagu murrud ja nihestused, ning liigeste üldine lõtvus. Millised on sümptomid?

Kõige sagedasem sümptom on valu pöidlapõhimikul.

Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba on nõus, et suvi on Eesti inimesele parim aeg ka tervise mõttes.

Valu võivad süvendada tegevused, mis nõuavad haaramist, näiteks purkide avamine, uksenuppude keeramine ja kirjutamine. Kui haigus progresseerub, võib valu esineda ka puhkamisel ja öösel. Reumatoidartriit ja osteoartroos artroos — need kaks haigust ongi oma olemuselt vastandlikud: kui reumatoidartriit kahjustab põletikuga liigest, siis artroos on liigesekõhre kulumishaigus. Haiguse korral on haaratud ka liigeselähedased koed: limapaunad, kõõlustuped, lihased.

RA ravi põhiosa on kindlasti arsti määratud põletikuvastased ravimid, tavaliselt on neid rohkem kui üks. Ravis kasutatakse tänapäeval põletikulist protsessi pärssivalt mõjutavaid nimetatakse haigust modifitseerivateks ravimiteks, näiteks Trexanmittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ja vahel ka glükokortikoide.

Ravi eesmärk on põletikku alla suruda läbi ravimite toimemehhanismide, nii ei saa põletik lammutada liigeseid ega neid ümbritsevaid kudesid. Füsioterapeut õpetab patsiendile harjutusi, mida inimene ise regulaarselt kodus tegema hakkab. Igale liigesele on omad kindlad harjutused.

Artriit pöidlapõhimikul Mis see on? Normaalses liigeses katab kõhr luude otsad ning toimib amortisaatorina, võimaldades sujuvat ja valutut liikumist.

Tegevusterapeut õpetab harjutusi kätele ja samuti liigeste säästmist, et haigusest puretud liigesed ei laguneks ülekoormatuse tõttu, sest haige liiges on nõrk. Jala koormusjaotuse kõnniuuringud Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis on tasulised, nendele ei pea arsti saatekirja olema. Tallatugede firmades saab teha veidi lihtsamad uuringud ilma arsti konsultatsioonita ja ka sinna võib inimene ise pöörduda. Just seepärast on vaja iga päev intensiivselt liikuda soovitatavalt 30 minutit, see võib toimuda ka aeroobse liikumise trenažööril.

Mida teha, kui liigesed annavad endast märku?

See haigus tuleb eelkõige sellest, et meie liigesekõhred aastatega lihtsalt kuluvad. Tegelikult ei maksaks liialt muretseda, vaid kiiresti ja õigesti tegutseda. Füüsilise aktiivsuse säilimine ja teatud kindlad, igale liigesele omad harjutused vähendavad valu ja aitavad artroosi kulgu pidurdada.

Ravimite osas võiks esimene käik olla apteeki, kus müüakse kõhretoiteaineid.

Neid tuleks võtta kuurina, harilikult mitu kuud. Dr Sooba möönab, et valu korral tuleks siiski pöörduda perearsti või -õe poole, kes soovitab ka nn valurohtu valuvaigistitmis esimese valikuna ravimiarsenalist võiks olla paratsetamool. See toimeaine on ohutum ja ei too kaasa teiste organite kahjustusi.

Samuti saab leevendust liigeste pealtmäärimisest vastavate geelidega. Esimesed nähud on stardivalu liikumist alustades ja koormusvalu tekib tööd tehes, käies, pikemalt seistes päeva teisel poolel. Haiguse arenedes lisandub valu rahuolekus ja öösiti, liigutamisel on liigestes kuulda naksumist, raginat. Aegamööda liiges jämeneb ning moondub.

Mõnikord on märgata paistetust. Millised liigesed on enim ohus?

Puusaliigesed - 43 protsendil inimestest. Põlve- ja puusaliigese artroosist annab märku valu trepist käimisel, eriti allaminekul, kui kogu keha raskus langeb korraks ühele jalale.

Haiguse arengut kiirendab lampjalgsus: jalgade telje vale asendi tõttu on liigesed ebaühtlaselt koormatud, mistõttu jalatseis peaks kasutama tallatugesid. Raputavas bussis ei ole haigel hea seista, kuna keharaskuse koormusele lisandub rappumine, mis mõjub liigestele nagu tagumine.

Eaka inimese kõige sagedasem haigus on osteoartroos

Jalaliigeste valu ja koormuse vähendamiseks ei maksa häbeneda toeks võtta keppi. Pärast kauast seismist või käimist on soovitav istuda või lamada.

Sõrmedel kahjustuvad tipmised ja keskmised liigesed ning pöidla-kämblaliigesed. Sõrmeliigeste kohale kasvavad paksendid, Bouchardi ja Heberdeni sõlmed, mis vahetevahel punetavad ja on valulikud.

Eaka inimese kõige sagedasem haigus on osteoartroos FOTO: Ants Liigus Liigeste kulumise haigusesse ehk osteoartroosi jäävad inimesed enamasti pärast neljakümnendat eluaastat ja artroos on eakate kõige sagedasem liigesehaigus.